Toomas (nimi muudetud - toim.) rääkis "Ringvaates", et nägi last esimest korda siis, kui tüdruk oli mõnekuune, ning kiindus temasse. Ka laps võttis Toomase omaks.

Toomas rääkis, et oli naisega kokku kolides õnnelik, kuid välismaal tööl käimise tõttu ei jäänud suhe püsima.

Viimaks jõudsid meheni ka kuuldused, et viieaastane tüdruk, kelle isaks ta oli end pidanud, polegi tema tütar. Ka DNA test kinnitas, et tüdruk pole tõepoolest Toomase bioloogiline laps.

Testi tegemise ajast möödus viis aastat, kui Toomaseni jõudis kiri, milles nõuti temalt tüdrukule alimente.

Toomas selgitas, et logides eesti.ee keskkonda, avastas ta, et seal on lapse isana endiselt märgitud tema nimi.

"Logisin eesti.ee'sse ja oligi minu nime peal seal. Arvasin, et minu nime ei ole enam seal. Kui tegime pabereid, vormistasime omavahel, et ta saab asju ajada, kooli panna, kõike teha omavoliliselt. /.../ Ta tunnistas paberil, et ei nõua minult materiaalseid kohustusi," kirjeldas Toomas kokkulepet lapse emaga.

Toomas pöördus isaduse vaidlustamiseks kohtusse. Seadus aga ütleb, et isadust on võimalik vaidlustada kuni aasta jooksul pärast DNA testi tulemuste saamist.

"Perekonnaseadus näeb ette selle, et kui saadakse teada, et laps ei ole konkreetselt isa oma, tuleb pöörduda kohtusse, et isadus vaidlustada. Selleks on üks aasta teadasaamisest," rääkis justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Salk.

"Tähtajata seda jätta ei saa, sest vanema ja lapse suhe on niivõrd tähtis õigussuhe, et seal on selgus väga oluline - laps peab teadma, kes ta isa siis on," lisas Salk.

Vandeadvokaat Katrin Orav tõdes, et vale vanema kanne jäi rahvastikuregistris muutmata formaalsuse tõttu.

"Arvan, et see ei saa olla lapse huvides. Ei ole antud juhul perekondlikku sidet, lapse ja vanema sidet, mida see seadus peaks kaitsma. Antud juhul see laps ka teab ju, et see inimene ei ole tema isa," selgitas Orav.

Tema sõnul tekib tulevikus ka sellel lapsel kohustusi, kui Toomas teda üleval peab.

"Olukorras, kus ikkagi suudetakse ära tõendada, et see mees on ülalpidamist andnud sellele lapsele, kas nüüd konkreetse kohtulahendi alusel või on ta seda eelnevalt teinud, siis tulevikus on lapsel ka ülalpidamiskohustus isiku suhtes, kes tema sünnitunnistusele on kantud," rääkis Orav.

Toomas kaebas esimese kohtuastme otsuse edasi, kuid seaduse järgi on tal vähe lootust. Võimalus on, kui abi tuleks siseministrilt, kellel on seaduse järgi õigus ka pärast tähaja möödumist isadust vaidlustada.

Orav rõhutas, et sellest hetkest alates, kui inimene saab teada, et ta ei ole konkreetse lapse vanem, ei tohi jääda käed rüpes istuma ja lootma, et kõik on sellega lahendatud.

"Tuleb aktiivselt astuda samme selleks, et rahvastikuregistris saaks isakanne muudetud," ütles ta.

Toomas ütles, et kui ka teisest kohtuastmest tuleb otsus, et ta peab siiski alimente maksma, annab ta endast kõik, et süsteem murda.

"Ma võitlen selle nimel, et tuleks õiglus. Ma tean palju inimesi, peresid, kannatajaid, kellel alimendisüsteem on hävitanud terve elu. See süsteem peab muutuma. Need augud, see ebaõiglus tuleb ümber teha," ütles ta.