Päästjad ja vabatahtlikud lihvisid suve eel merepäästeoskusi ({{commentsTotal}})

Tallinnas Lennusadamas lihvisid pühapäeval oma merepäästeoskusi ning võtsid üksteisega mõõtu nii politseinikud, kutselised päästjad kui ka vabatahtlikud.

Ühe ülessandena tuli maha jätta uppumisohtu sattunud politsei- ja piirivalveameti suurim laev Kindral Kurvits ning päästa meeskond, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tavakodanikud Kindral Kuritsa sarnaste alustega õnneks väga tihti merehätta ei satu, küll aga pole haruldased väikelaevaõnnetused.

Eelmisel aastal vajas merel või piiriveekogudel abi pool tuhat inimest ning üheksa neist paraku uppus või jäi teadmata kadunuks.

Veekogul hätta sattudes on kõige esimene ja olulisem helistada hädaabinumbril 112. Kindlasti tuleks enda läheduses hoida hädaabimajakas või signaalrakett., seda eriti juhul, kui telefoni kasutamine pole võimalik. Abi saabumiseni jääb aga uppuja päästmine siiski ainult uppuja enda asjaks.

"Kindlasti oluline on võimalikult kaua seal uppuva aluse läheduses olla, sest kui me kasutame õhusõidukit, siis see on variant, kuidas me näeme. See uppuv alus on oluliselt suurem õhust vaadatuna, kui see üksik inimene või väike grupp inimesi," rääkis PPA valmisoleku- ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.

Vees elus püsimiseks on oluline võimalikult vähe ennast liigutada. "Kui me räägime 20-kraadisest veest, mis on meil suvel, siis inimene püsib selles elus umbes kaks tundi. Rusikareegel võiks olla, et kui on kallas kaugemal, kui kilomeeter, ei tasu ujuma hakata," sõnas Kohtla.

Pigem tasub sisse võtta nn säilitusasend ehk looteasend, kus inimene hoiab suured veresooned kaetuna.

Et päästmine üldse kõne alla tuleks, on veel vaja meeles pidada kahte asja: tuleb sundida ennast rahulikuks ehk võidelda paanikaga ja seljas peab olema päästevest.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: