"Olen kuulutanud soovimatuks isikuks ja teatanud 48 tunni jooksul Ühendriikide ajutise asjuri (Todd Robinson) lahkumisest," ütles Maduro telepöördumises pärast seda, kui ta kuulutati ametlikult pühapäevaste vastuoluliste presidendivalimiste võitjaks.

Koos Robinsoniga lahkub ka tema asetäitja Brian Naranjo.

Robinson on karjääridiplomaat, kes on varem töötanud Ühendriikide suursaadikuna Guatemalas.

USA-l ja Venezuelal pole teineteise pealinnas suursaadikuid alates 2010. aastast.

Esmaspäeval teatas USA valitsus finantssanktsioonide karmistamisest Venezuela vastu valimiste tõttu, mida peetakse laialdaselt farsiks.

Maduro kuulutati pühapäeval peetud valimiste võitjaks, kuigi tema rivaalid nimetasid tulemusi kehtetuks ja kutsusid korraldama hiljem sel aastal uued valimised.

Keskvalimiskomisjoni esimees Tibisay Lucena ütles, et kui loetud oli rohkem kui 90 protsenti hääletussedelitest, toetas Madurot 67,7 protsenti ja tema peamist rivaali Henri Falcóni 21,2 protsenti valimas käinutest.

Valimistel osales vaid 46 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, opositsioon boikottis valimisi ning rahvusvaheline üldsus on need hukka mõistnud.

Võit annab Madurole teise ametiaja kuni 2025. aastani.

Venezuela on Maduro esimese ametiaja jooksul langenud sügavasse majanduskriisi.

EL kaalub valimiste järel Venezuela vastu lisasanktsioone

Euroopa Liit teatas teisipäeval, et kaalub uute sanktsioonide kehtestamist Venezuelale pärast Nicolás Maduro tagasivalimist presidendivalimistel, mida varjutasid ebakorrapärasused ja mis ei vastanud rahvusvahelistele standarditele.

"EL ja selle liikmesriigid kaaluvad kohaste meetmete rakendamist" selliste valimiste tõttu, ütles bloki välispoliitikajuht Federica Mogherini avalduses.

Valimised "ei vastanud usaldusväärse protsessi, poliitilise pluralismi mitteaustamise, demokraatia, läbipaistvuse ja seaduse ülimuslikkuse koha pealt minimaalsetele rahvusvahelistele standarditele", seisis avalduses.

Selles toodi välja ka Venezuela opositsiooni osalemisele seatud suured takistused ja lisati, et valimispäeval teatatud arvukad ebakorrapärasused, muuhulgas hääleostmine, takistasid õiglaste ja ausate valimiste läbiviimist.

EL hoiatas aprillis, et kaalub uusi sanktsioone Venezuela vastu, kui 20. mai valimisi ei ausalt läbi ei viida.

Jaanuaris kandis EL seitse Venezuela kõrget ametnikku, teiste seas siseministri, sanktsioonidega karistatud isikute musta nimekirja. Novembris oli EL kehtestanud embargo relvadele ja varustusele, mida on võimalik kasutada poliitilisteks repressioonideks.