Muinsuskaitseamet soovib kirikuraha seaduse kaudu ka muid maju korrastada ({{commentsTotal}})

Kultuurimälestistele kinnitatav muinsuskaitse märk.
Kultuurimälestistele kinnitatav muinsuskaitse märk. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Muinsuskaitseamet, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Mälestistalude ühendus tegid riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku täiendada nn kirikuraha eelnõu sätetega, et erastamisest laekuvat raha saaks kasutada 1940. aastatel sundvõõrandatud ehitiste renoveerimiseks.

"Osad nendest hoonetest on nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis tunnistatud ehitismälestisteks ehk rahva kultuuripärandi seisukohalt olulise tähtsusega objektideks. Näiteks on tagastatud ehitismälestiseks olevad 41 talumajapidamist, mis paljud on nõukogude okupatsiooniaegse hoolimatu majandamise tõttu halvas või avariilises seisukorras," seisab Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Mälestistalude ühenduse pöördumises.

Ettepanekus lisatakse: "Omanikud aga ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada, kaitsealustele hoonetele endist funktsiooni anda on keeruline ning täna nende objektide taastamine nõuab omanikelt väga olulisi vahendeid. Tegemist on ilmselge okupatsioonikahjuga, millel selge põhjuslik seos tänase ehitiste olukorra ja ebaseadusliku võõrandamise ning kasutamisega."

Muinsuskaitseamet teatas sel nädalal majanduskomisjonile, et nõustub nimetatud ettepanekutega. "Ettepaneku põhjendused kattuvad suurel määral sakraalehitiste säilitamiseks kirikutele antavate toetuste põhjendustega," seisab muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie allkirjastatud pöördumises.

Vaatamata sellele, et riik panustab mälestiste restaureerimisse, on muinsuskaitseameti hinnagul eraldatavad summad liiga väiksed, et mälestiste säilimine oleks jätkusuutlik.

"Omanikele mõeldud toetuste eelarvet on jagunud peamiselt avariiliste mälestiste toetamiseks. See tähendab aga, et avariilisi hooneid toetades lagunevad samal ajal vähem investeeringuid vajavad hooned avariilisteks - tekib surnud ring. Üldine tendents näitab, et heas või rahuldavas seisukorras on ehitismälestised suuremates Eesti linnades, seevastu maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste olukord halvem," põhjendab muinsuskaitseamet oma ettepanekut.

Seega aitaks täiendavad vahendid lisaks okupatsioonikahjude hüvitamisele toetada just maapiirkondade elukeskkonna parendamist ja kohalikku ettevõtlust.
Kultuurimälestised on Eesti ajaloo erinevate perioodide ja nähtuste füüsilised väljendused, mis moodustavad olulise osa meie kultuurilisest identiteedist ja mälust. Kultuurimälestiste kaitse ei ole üksnes kultuuriministeeriumi haldusala, vaid kogu riigi ülesanne, leiab muinsuskaitseamet.

Eelnõu, mille vastuvõtmisel saab riik lõpule viia Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule tehtud rahaeraldised, läbis riigikogus esimese lugemise 9. mail. Muinsuskaitseameti, Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Mälestistalude ühenduse ettepanekuid arutab majanduskomisjon järgmisel nädalal.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: