Lisaks kirikutele soovib valitsus eraldada omandireformi reserv-fondist raha mahajäetud ehitiste ja korterite probleemi lahendamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kolm opositsioonierakonda tegid ettepaneku lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Opositsiooni hinnangul võiks kirikutele anda küll sihtotstarbelist toetust, kuid mitte okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamise sildi all.

Eelnõu tagasi lükkamist pooldas 36 ning menetlusse jäämist 41 riigikogu liiget. Riigihalduse minister Janek Mäggi peab tõenäoliseks, et riigikogu liikmed teevad eelnõusse mitmeid täiendusi.

"Eelnõu ettevalmistamisel ja menetlsemise käigus on tehtud ettepanekuid võimaldada omandireformi reservfondi vahendeid kasutada ehitismälestiste säilitamise tagamiseks laiemas - see tähendab mitte ainult sakraalehitiste kontekstis. Riigikogule esitatud eelnõus ei ole nende ettepanekutega arvestatud ent eelnõu esitaja on põhimõtteliselt nõus sellist ettepanekut toetama," rääkis Mäggi.

Sults: vaidlused tulevad tulised

Keskerakondlane Sults, kes juhib riigikogu majanduskomisjoni poolt valitsuse algatatud eelnõu menetlemist, ütles ERR-ile: "Eks seda seadust hakatakse veeretama nagu kuuma kartulit ja väitlused saavad olema tulised. Ja muidugi opositsioon hakkab ka omalt poolt tulistama."

Sults tunnistas, et eriarvamusi on olnud seaduseprojekti osas ka Keskerakonnas, kuid fraktsioon on siiski kokku leppinud, et hääletamisel ollakse ühtsed.

Üksmeelt eelnõu suhtes koalitsioonis ei ole. Majanduskomisjoni kuuluv Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige Tarmo Kruusimäe ütles ERR-ile, et erimeelsused on suured. "Ka IRL-is," lisas ta. "Kellele ikkagi hakatakse ehitama neid üürimaju? Vajadus nende järgi puudub. Eks siin on palju õiguslikke aspekte."

Märt Sults.

Esimesel lugemisel oleva eelnõu kohaselt võimaldatakse omandireformi reservfondist eraldada toetust omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks ning sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester on öelnud, et riigile loovutatakse üha enam kasutuseta jäänud kortereid ning probleemiks on ka tühjaks jäänud ja elamiseks ohtlikud kortermajad. Sellised pinnad tähendavad riigile ka edasilükkamatuid kulusid.

"Omandireformi käigus või selle tagajärjel tekkinud elamumajanduse ja mahajäetud ehitiste probleemide lahendamiseks on mõistlik kasutada omandireformi reservfondi laekunud raha," lausus Sester.

Kehtivas seaduses on üldisel kujul määratletud, mille tarvis on omandireformi reservfondi laekunud raha lubatud kasutada. Eelnõu eesmärk on seda loetelu ajakohastada, sest mõned otstarbed on oma aktuaalsuse kaotanud või omandireformiga vaid kaudselt seotud.

Majanduskomisjoni istungil toodi välja, et reservfondi vahendeid on kavas kasutada ka ümbruskonna elanikele ja keskkonnale ohtlike kortermajade lammutamiseks ning elanike ümberasustamiseks. Sellega seoses märgiti, et praeguseks on riigile loovutatud 179 korterit, neist 142 Ida-Virumaal, vahendas riigikogu pressitalitus.

Rahaeraldus lõpetab vaidluse Niguliste kiriku ja Petseri kloostri üle

Võimaldades erastamisraha kasutada kirikutele toetuse maksmiseks, aitab eelnõu lõpetada pikaajalised omandivaidlused Niguliste kirikuhoone ja Petseri kloostri hoonete teemal.

Prognoosi järgi laekub sel aastal erastamisraha umbes kuus ja järgmisel aastal umbes neli miljonit eurot.

Ametist lahkuv riigihalduse minister Jaak Aab on öelnud, et enne kui see eelnõu pole riigikogus seadusena vastu võetud, raha kirikutele ei eraldata.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles veebruarikuus, et kirikutele raha andmiseks oleks vaja riigikogu heakskiitu.

Valitsus otsustas mullu detsembris eraldada omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,55 miljonit ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule 6,75 miljonit eurot.