Balti riikide elujõulisust näitab nende suutlikkus pääseda Euroopa Liidu tuumikrühma - eurotsooni, ja NATO-sse, ja nad mõjutavad seeläbi nende võimsate liitude otsuseid, ütles 31. mail algaval Lennart Meri konverentsil osalev Utkin.

"See teeb dialoogi nende riikidega tähtsamaks kui see oleks siis, kui me räägiksime ainult suhete kahepoolsest mõõtmest," sõnas IMEMO teadur. "Mis tahes rünnak nende vastu käivitaks selgelt katastroofilised stsenaariumid." 

Venemaa muretseb jätkuvalt venekeelse elanikkonna pärast Eestis ja Lätis ning Baltimaade hoiakute pärast Moskva suhtes, kuid need teemad ei ole uued ja neid on arutatud kauem kui veerand sajandit, lausus Utkin.

"Sama ajaperioodi jooksul ei ole nende murede püsimine takistanud Baltimaadel Venemaaga kauplemast ning paljusid Vene turistide võõrustamast," ütles Moskvas tegutsev poliitikaanalüütik.

Tema sõnul on vastastikused sanktsioonid viimasel ajal poolte kaubandust mõjutanud, kuid see jätkub endiselt, sest äri püüab alati vältida olemasolevate kasumi teenimise võimaluste kaotust.

"Venemaa ja Baltimaade suhete jätkuva julgeolekustamise peatamine on rahvaste siiras vastastikune huvi ning saame näha, kas poliitikud on selleks tööks valmis," märkis Utkin.

"NATO ja Venemaa ei valmistu päris sõjaks Euroopas"

Keegi ei valmistu Euroopas tõeliseks sõjaks, kuigi õppused jäävad vägede väljaõppe loomulikuks osaks, lausus Utkin.

"See, mida nii Venemaa kui ka NATO on hiljuti Euroopas puhtalt sõjalises sfääris teinud, on suuresti sümboolne," selgitas ta.

Vägede arvu sümboolsete suurendamiste eesmärk on olnud näidata ärritust teise poole tegude suhtes ja sundida teda hoiduma tegevustest, mis seda ärritust suurendaksid, sõnas Utkin.

"Seda võib mõnes mõttes tõlgendada otsinguna jõuda tasakaaluni, milles mõlemad pooled oleksid saavutatud heidutuse tasemega rahul," ütles Moskvas tegutsev poliitikaanalüütik.