Ilmar Raag: oleks aeg minevikuga rahu teha ({{commentsTotal}})

Foto: ERR arhiiv

Neljapäeval Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametikohale asuv Ilmar Raag ütles vanalinna päevade palju poleemikat pälvinud avalavastuse kohta, et kui sarnast lavastust oleks näidatud 30 aastat tagasi, oleks see pälvinud tollaste punalavastajate suure pahameele.

"Kui ma nägin seda proovist väljalõigatud klippi, siis mu esimene reaktsioon oli peaaegu sarnane sotsiaalmeedia postitusele. Aga kui seda klippi lähemalt vaadata, siis isegi kontekstist väljavõetuna ei klapi elemendid kokku punapropagandaga," rääkis Raag Vikerraadio hommikuprogrammis.

"Rõõmsa pioneerideklamatsiooni taustale pandi sõitma tankid. Kõik lapsed ei olnud ilusates riietes, kuigi tollal lapsed kandsid pidulikel üritustel valget pluusi ja punarätti. Ehk kui sama asi olnuks laval 30 aastat tagasi, pälvinuks ta tollaste punalavastajate meelepaha, et propagandat pole stiilipuhtalt läbi viidud."

Raagi sõnul on huvitav küsimus, kas tolleaegset propagandat saaks näidata ilma kommentaarita?

"Ka nõukogude ajal tehti mõned filmid, mis näitasid natse. Näiteks "Seitseteist kevadist hetke". Kui me võtaks sellelt heli täiesti ära ja vaataks vaid pilti, siis tekiks tunne, et tegu on psühholoogilise filmiga Gestapo töötajate raskest elust."

Samas tunnistas Raag, et endiselt on palju inimesi, kes mäletavad tolleaegset aega valusa torkena, aga on ka neid, kes mäletavad sovetlikku keelamistungi.

"Seetõttu võib ka tänapäeval valuline reaktsioon tulla. Aga milles peitub oht? Et me oma eitamise soovis läheme nii kaugele, et me ei julge tõele näkku vaadata. Tõde on, et nõukogude aegne agitprop, mis püüdis tegelikkust varjata, kasutas retoorikat, mis oleks inimlik ja ilus. Samamoodi ei rääkinud Natsi-Saksamaa ametlikud kõned ainult juutide ahju ajamisest. Põhijutt oli, et võitleme Euroopa kultuuri eest. Ka vanalinna päevade lavastuse klipis räägiti, et oleme suur sõbralik riik ja meil pole tülisid. Mis on vastand sellele, mis tegelikult oli. Kui me unustame ära, kuidas seda propagandat tehti, võime sama reha peale teist korda astuda."

Raagi sõnul liigume me etappi, kus peaksime suutma minevikuga niimoodi rahu teha, et suudame seda vaadata neutraalselt.

"Nõukogude aeg oli täis igasugu paradokse. Meenutame näiteks seda, et meie filmimaailma suurimad filmid nagu "Viimne reliikvia", "Kevade" või "Nipernaadi", need kõik olid nõukogude aja toodang. Ehk tehti asju, mis ei meeldinud tollastele ametnikele ja ideoloogidele. Me võiksime seda perioodi vaadata nüansirikkamalt. Küsimus on vaid, kuhu konteksti me selle paneme. Kui räägime ajaloolise kulgemise kontekstis, nagu see lavastus, siis see sobib."

Raag meenutas, et aegajalt on ka Eestis kõlanud mõtteid, et keelame sarnaselt natsisümboolikale punasümboolika ja -punalaulud.

"Sellega haakub küsimus, kas me siis kardame laulusid? Kas me kahtleme, et meie omad väärtused või laulud pole piisavalt tugevad? Kas me oleme tõesti nii nõrgad, et kui kuuleme mineviku laule, siis need muudavad meid? Sellisel juhul pole probleem mitte minevikulauludes, vaid meie tänastes väärtustes ja lauludes," nentis Raag.

ERR.ee kandis kolmapäeva õhtul poleemikat tekitanud avalavastuse otse-eetris üle ning seda on võimalik uuesti vaadata siit.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: