Omal käel suudavad kolm riiki kaitsta üksnes käputäit kriitilisi sihtmärke ja sedagi lühikest aega, kirjutab Postimees värskele õhukaitseraportile tuginedes.

Balti riikides on kasutusel üksnes lühimaa õhutõrjerelvad, mille viiekilomeetrine laskeulatus pole piisav, et lisaks mobilisatsioonivarudele suudetaks edukalt kaitsta ka maanteid, sadamaid, lennuvälju ja maakitsusi, kuid viimased on olulised selleks, et liitlasväed üldse Balti riikidesse kohale jõuaksid.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov ütles, et kaitseväes on õhuväe osas märkimisväärselt palju saavutatud. "See, mis on saavutamata, on põhjusel, et see on väga keeruline ja kallis."

Raporti autorid rõhutavad, et õhukaitse väljakutsele jätkusuutliku lahenduse leidmine saab tulla ainult Balti riikide ja liitlaste koostöös kuna tervikliku õhukaitsesüsteemi väljaarendamine ja üleval pidamine käib Balti riikidele üksinda üle jõu.

Raport soovitab Balti riikidel keskenduda NATO õhukaitsega ühilduvate juhtimis-ja sidesüsteemide väljaarendamisele, ning lühi- ja keskmaa õhutõrjesüsteemide ühtlustamisele.

NATO-l soovitatakse õppusteks piirkonda roteeritavate ja eFP üksuste varustamist lühimaa õhutõrje vahenditega, kesk- ja pikamaa õhutõrjesüsteemide siirmist Balti riikidesse õppuste käigus, ühtse õhupildi vahetamist Soome ja Rootsiga ning NATO õhuturbe missioonilt õhukaitsemissioonile ülemineku protseduuride väljatöötamist ja harjutamist.

NATO-ga liitumisest alates on Balti riigid teinud suuri pingutusi ja investeeringuid ehitamaks üles regiooni õhukaitsesüsteeme ja toetavat taristut. Märkimisväärseid ressursse on suunatud nii Ämari, Lielvarde ja Šiauliai lennubaaside väljaarendamiseks kui sensorite, radarite ja sidevõrkude ning personali arendamiseks.

Õhukaitse side ja juhtimissüsteemi arendamiseks on kavas Balti riikidel luua aastaks 2020 kolm iseseisvat õhujuhtimise keskust tänase Karmelavas paikneva ühe juhtimiskeskuse asemel.

Õhutõrje valdkonna arendamist jätkab Eesti ka järgmistel aastatel, nt aastaks 2022 on plaanis viia 2. jalaväebrigaadi õhutõrje 1. brigaadiga samale tasemele ning aastatel 2018-2022 on plaanis kaitseinvesteeringute programmi raames MISTRAL-süsteemile täiendavat laskemoona.

Keskmaa õhutõrje võime väljaarendamise võimalusi on viimati analüüsitud kehtiva riigikaitse arengukava koostamise käigus. Sõjaliselt minimaalselt tõhusa keskmaa õhutõrje välja arendamine käib praeguste kaitsekulude taseme juures Eestile üle jõu.

Vastava süsteemi soetamine tähendaks ca 300 miljoni euro suurust investeeringut (millest pool kuluks side- ja radarisüsteemile) ning märgatavat püsikulude kasvu, mida lisaks taristukulule ja laskemoonavarude uuendamise kulule täiendaksid kaitseväe struktuuri juurde loodavad ca 50 tegevväelase ametikohta ja ligi 150 reservväelase varustamise ja väljaõppe kulu.

Raporti tellis kaitseministeerium eesmärgiga koondada kokku tervikpilt mitmetahulisest olemasolevast ning tulevikus vajaminevast õhukaitsesüsteemist Balti regioonis. Uurimus aitab eeskätt selgust tuua õhukaitsest kui NATO ühest kõige kriitilisemast võimepuudujäägist siinses regioonis.

Uuringu koostasid Ühendkuningriigi õhuväemarssal Sir Christopher Harper, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ning keskuse teadur Tony Lawrence.

Uuring tuleb esmakordselt tutvustamisele Tallinnas algaval nädalavahetusel toimuval Lennart Meri Konverentsil.