Aasta alguses näitasid ameeriklased Eestis oma keskmaa õhutõrjesüsteemi Patriot. Seadeldis oli relvastamata ning ameeriklased ei öelnud, et see relvasüsteem paigaldatakse tulevikus Eestisse. Sõnum oli aga see, et kui on tarvis, siis võib siin puuduvat võimekust tuua, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Paraadi ajal oli siin juba üks Patriot süsteem - ilmselt ei pandud seda tähele, sest ta oli konteineris tegelikult. Samal ajal ma tean ka seda, et brittidel on ka vastavad keskmaa õhutõrjevahendid siin olemas," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots.

Ta märkis, et hiljuti Varssavis toimunud NATO parlamentaarsel assambleel pandi rõhku Poolale ja Balti riikidele. Ilmselt saavad need teemad aluseks otsustele juulis toimuval tippkohtumisel Brüsselis. Konkreetselt sellele, kuidas vajadusel kiiresti kaitselünki täita. USA ja Kanada toovad siia regiooni jõude juurde.

"Kaks liitlast - Kanada ja USA - tegutsevad koos jälle. Ja on ka tõenäoline see, et kui see soomusdiviis tuleb, siis see jääb Poola," sõnas Laaneots.

Kaitseuuringute keskuse juht Sven Sakkov ütles, et NATO tippkohtumisel on peateema taas kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suunamine kaitse-eelarvesse. NATO idatiiva kaitse puhul tuleb otsustada, et oleks olemas väed ja nende toomisel poleks takistusi.

"Et logistika oleks tagatud, sillad oleks vastava kandevõimega, sadamad suudaks vastu võtta Ameerika vägesid, et neid lastaks segamatult üle piiride Euroopas," selgitas Sakkov.

Mis puudutab Läänemere piirkonna kaitset, avaldas keskus hiljuti uuringu, milles viidatakse oma õhukaitse puudumisele Balti riikides. Uuringus soovitatakse liitlastel tuua õhukaitsesüsteeme regulaarselt õppuste osana, mitte ainult esitlemiseks.