Üks arutelul osalenud endine valitsusametnik ütles, et NATO on viimase nelja aasta jooksul õppinud uuesti heidutust tegema ning nüüd, kui Baltimaades on kohal liitlasvägede lahingugrupid, tuleb keskenduda tugevdusjõudude süsteemile.

"Me peame tagama, et NATO kiirreageerimisjõud on valmis liikuma esimese lainena ja ning reageerimisjõud teise lainena," sõnas ta.

NATO sõjalise juhtimisstruktuuri kaasajastamine ja idatiiva tugevdamine on eelseisval NATO Brüsseli tippkohtumisel peateemade sees.

Ühe kõneleja sõnul läheb Baltimaades ja Poolas asuvatel päästiküksustel kriisi korral vaja lisavõimekusi ning Balti riigid peavad üheskoos täitma lüngad, mis võimaldaksid piirkonda lisavõimekusi tuua.

Arutelus osalenud akadeemiku sõnul võtab USA merevägi Atlandi ookeani ja sealsete laevateede kaitsmist uuesti tõsiselt. NATO merejõud on teinud läbi ülemineku julgeoleku tagamise hoiakult sõjapidamisvalmisolekul ning edaspidi läheb vaja rohkem suuremahulisi mereväeõppusi, lausus ta.

Akadeemik lisas, et kui heidutus Venemaa vastu peaks ebaõnnestuma, peab USA tulema uuesti massiivselt sõjaliselt Euroopasse.

Ühe osaleja sõnul on ajalugu näinud, et Baltimaade kaitset ei saa teha Baltimaades ning see on määratud ebaõnnestuma. "Selle asemel, et oma vägede suurust pidevalt kasvatada, peame tegutsema nutikamalt."

Eesti kaitsevõime toetub tema sõnul kolmele sambale, millest esimene on iseseisev kaitsevõime, teine liitlasvägede kohalolek ning kolmas tugevdus- ja abijõud.

Ekspert lausus, et Eesti on viimase kuue aastaga andnud sisu loosungitele, mida ta on alati kasutanud, mõelnud uuesti läbi võimearendusplaanid ning muutnud täielikult riigikaitset puudutavat seadusandlust.

Paneeldiskussioonis osalejad rõhutasid kaitsekulutuse tõstmise tähtsust NATO nõutud kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ning selle teema tähtsust eelseisval NATO tippkohtumisel, ja avaldasid lootust, et tippkohtumine möödub suuremate poliitiliste tülideta, mis ähvardavad alliansi sisulist tööd varjutada.

Ühe osaleja sõnul on Eesti kaitsekulutused proportsionaalselt küll suured, kuid tegelikus valuutas asub riik NATO viie kõige madalama kaitse-eelarvega riigi seas. "Meie sõjaaegset väge 25 000 sõdurit väikse mereväe ja väikeste õhujõududega ei ole võimalik kahe protsendi tasemega kestlikult hoida," sõnas ta.