Norra endine välisminister: maailmas käib taas tugevate riikide strateegiline võistlus ({{commentsTotal}})

Norra endine välisminister Espen Barth Eide.
Norra endine välisminister Espen Barth Eide. Autor/allikas: Petras Malukas/AFP Photo/Scanpix

Maailm on naasnud multipolaarse või tugevate riikide strateegilise võistluse juurde, ütles Norra parlamendi liige ja endine välisminister Espen Barth Eide pühapäeval Lennart Meri konverentsil.

"Olles naasnud multipolaarse või tugevate riikide strateegilise võistluse maailma juurde, peame vaatama tagasi sellele, mida oleme õppinud," lausus Eide.

"Üks alternatiiv hegemoonilisele valitsemiskorrale on teatud kontserdipõhine valitsemiskord. Pärast Viini kongressi oli meil kongressisüsteem, mis hoidis Euroopat koos. Mitte selle pärast, et meil oli ühine identiteet, vaid kuna riikide vahel olid mõningased ühised huvid," ütles ta.

"Miks on ÜRO olnud edukam kui Rahvasteliit? Üks põhjus oli see, et asutajad ühendasid kõikide riikide suveräänsuse võrdsuse põhimõtte seisukohaga, et mõned riigid on võrdsemad kui teised, ja seega on meil (ÜRO Julgeolekunõukogus) mõned alalised kohad."

"Sellega mõnes mõttes ühendati 19. sajandi kontsert 20. sajandi kõikide riikide võrdsuse demokraatliku põhimõttega."

Eide sõnul pole maailm naasnud vana külma sõja juurde, aga erinevalt tollest ajast pole vaenupooled enam ühel meelel, millised on rahvusvahelised probleemid. Sellest tulenevalt napib ka mehhanisme nende lahendamiseks.

"Ma arvan, et EL on üks raskuskese püüdlustes töötada välja uus kontserdipõhine lähenemine," lausus ta.

Eide sõnul vajab ÜRO vähem mikrotasandi ja rohkem strateegilist juhtimist

ÜRO-s võiks olla vähem mikrotasandi juhtimist ja rohkem strateegilist juhtimist, ütles Norra parlamendi liige ja endine välisminister Espen Barth Eide pühapäeval Lennart Meri konverentsil.

"Esimene asi, mis me peaksime tegema, on lõpetama mikrotasandi juhtimise... Vähem mikrotasandi juhtimist, rohkem strateegilist juhtimist ning organisatsioonil tuleks lubada täita oma ülesandeid," ütles Eide.

"Oleks palju parem, kui ütleksime: "Siin on asjad, mida me tahame teha, ja neist tulenevalt asjad, mida me ei saa teha." Selle asemel võtame väikse tüki igalt poolt ja siis pole ükski osa kohaselt rahastatud," lisas ta.

Eide rõhutas, et ÜRO reformimine on liikmesriikide asi.

"See ei puuduta ainult laiahaardelist ÜRO Julgeolekunõukogu reformimist, vaid ka igapäevaelu."

Zannier: üks viis laiendada ÜRO-s vetot on kvalifitseeritud konsensus

Üks viis laiendada vetoõigust ÜRO-s võib olla kvalifitseeritud konsensuse kasutuselevõtt, ütles Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rahvusvähemuste ülemvolinik Lamberto Zannier pühapäeval Lennart Meri konverentsil.

Kui otsuste langetamine on konsensusepõhine, siis oleks igal riigil otsuste langetamisel veto. Veto kasutamist saaks siduda teatud tingimustega, näiteks ohuga riiklikule julgeolekule, lausus Zannier.

Sel juhul pole võimalik peatada riiki vetot kasutamast, aga see "sunniks riiki näitama, et ta on sunnitud otsuse blokeerima, sest muidu ta kannatab", lisas Zannier.

"See paneks ka vastutuse tagasi sellele riigile ja asetakse sellele koorma."

Norra parlamendi liikme ja endise välisministri Espen Barth Eide sõnul on ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme vetoõiguse muutmise üks hädadest see, et nad saavad vetostada ÜRO hartas muudatused, mida on vaja nende vetoõiguse muutmiseks.

Eide sõnul on ta väga skeptiline, et viisik – Hiina, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa - toetaks endalt vetoõiguse äravõtmist.

Ta tegi ettepaneku taaselustada aastakümnete tagune idee, et vetoõigusega riigid koostaksid ühisdeklaratsiooni, milles nad ütlevad, et edaspidi piiravad palju rohkem vetoõiguse kasutamist. Sellisel juhul poleks vaja vetoõigust juriidiliselt muuta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: