2009. aastal asutatud IP loomise idee oli peegeldada muutunud reaalsust pärast Euroopa Liidu idasuunalist laienemist 2004. ja 2007. aastal. Sellega liikusid nüüdseks IP osalisriigid ja EL teineteisele lähemale ja mitmel tollal EL-iga liitunud riigil olid seal huvid, mida EL-is varem polnud, ütles üks panelist.

IP-s on kaks rada – kahepoolne ja multilateraalne – ning koht, kus seal praegu ollakse, pole paha, lisas ta. IP voorustest rääkides tõi ta esile asjad, mida poleks, kui IP-d ei oleks.

Esiteks oldaks kahepoolsel rajal praegusega võrreldes suhteliselt samas kohas, aga multilateraalsel rajal ei oldaks nii kaugel. Teiseks poleks EL-il IP kuue riigiga oma tippkohtumist. IP pakub neile klubi ja alternatiivi ja tippkohtumine võimaldab neil pidada ühiseid arutelusid. Kolmandaks saab EL neile pakkuda abi näiteks hea valitsemistava vallas, mida teised riigid ei paku. Neljandaks on IP edukalt viinud sellesse piirkonda EL-i poliitilise tähelepanu ja miljardid eurod, mida muidu seal ei oleks.

IP puudujääkidest jäid kõlama arvamused, et EL ei rahasta piisavalt IP-d selles seatud eesmärkide täitmiseks ning pole selge, kas IP on osalisriikidele tee liikmesuseni või on see niinimetatud lohutusauhind, sest lõppastmes EL ei võta neid liikmeks.

Lisaks toodi probleemina välja, et kuigi EL-i ja IP riikide kahepoolne koostöö ja lävimine paraneb, siis IP riikide omavaheline koostöö seisab.

Ühe panelisti sõnul näitab IP alusdokument, et EL-i riigid mõistavad investeeringute tähtsust IP eesmärkide saavutamiseks, aga nad ei võimalda neile soovitud eesmärkide tekitamiseks piisavalt raha. Teise panelisti sõnul taandub lõppastmes kõik EL-i eelarvele, sest see on kõige konkreetsem väljendus EL-i prioriteetidest.

Mitme panelisti sõnul tuleb lahendada küsimus, kas IP on tee EL-i liikmesuseni või mitte. Üks panelist aga rõhutas, et laienemiseks vajalikud poliitilised tingimused EL-is praegu täidetud pole ning selle taustal on keskne muutus EL-i valijate seas – nad ei soovi blokki laiendada.

Arutelul tekkis küsimus, kas Valgevene ja Aserbaidžaan tuleks IP-st välja visata, sest nad pole seal eriti edasi liikunud ega usu EL-i väärtustesse.

Ühe panelisti sõnul ei oleks Valgevene ja Aserbaidžaani väljaheitmine EL-i huvides. Teise sõnul on Valgevene puhul isoleerimist juba proovitud ja see ei muutnud ei Valgevene valitsemissüsteemi ega käitumist. IP raamides on aga näha, et kuigi Valgevene valitsemissüsteem ei muutu, siis käitumine on muutunud.

Paneelis kerkis esile ka küsimus, et äkki IP riikidest rohkem on muutunud EL-i riigid, eriti liberaalsete väärtuste vallas.

Ühe panelisti sõnul kasutatakse seda vahel hoiatava näitena EL-i laienemise vastu, sest liberaalsete väärtuste taandumisel räägitakse sageli uuematest liikmesriikidest, nagu Poola ja Ungari. Samas rõhutas ta, et sellesuunalised muutused toimuvad ka niinimetatud vana Euroopa riikides, mistõttu see argument pole asjakohane.

Idapartnerlusriigid on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene.