Erakondade valimisunistused tooksid 135-liikmelise riigikogu ({{commentsTotal}})

Riigikogu istungitesaali saadikud ära ei mahuks, sest seal on vaid 121 kohta (koos esimehega).
Riigikogu istungitesaali saadikud ära ei mahuks, sest seal on vaid 121 kohta (koos esimehega). Autor/allikas: Erik Peinar/Riigikogu kantselei

Suuremad erakonnad ei ole oma unistustes teps mitte tagasihoidlikud: kui liita kokku lubadused, kui palju lubavad erakonnad uues parlamendis kohti võtta, peaks uues riigikogus olema toole vähemalt 135 saadikule. Ja seda ilma samuti valimistel kandideerimist kaaluva Eesti 200-ta.

Reformierakond: 30+ kohta

Reformierakonna peasekretär Kert Valdaru sõnas ERR-ile, et erakond läheb valimisi võitma.

"Eesmärk on saada rohkem hääli kui ükski teine erakond ja saada volitused moodustada valitsus, mis eeldab tõenäoliselt 30+ kohta," lausus ta. "Selle tulemusega ma arvan, et on võimalik luua selline valitsus, mis suudab ka koos toimetada ja Eesti riikide edasi viia."

Keskerakond: 30+ kohta

Ka Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb sõnas, et erakond läheb valimisi võitma. Kuigi ta ei soovinud täpsemalt välja tuua, mitut kohta erakond riigikogus jahtima läheb, eeldaks tõenäoliselt valimiste võitmine siiski rohkemat kui 30 kohta.

Praegu on Reformierakonnal riigikogus 30 ja Keskerakonnal 27 kohta.

EKRE: 21 kohta

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme sõnas, et on miinimumeesmärgiks seadnud riigikogu kohtade kasvatamise praeguselt seitsmelt 21-le, sest see võimaldaks erakonnal iseseisvalt eelnõusid ja kandidaatide ülespanemisi algatada.

"Mis see tegelik tulemus saab olema, seda teab praegu vaid vanajumal taevas," ütles ta.

Sotsid: 20 kohta

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski sõnas laupäeval erakonna üldkogu ees peetud kõnes, et sotsid on seadnud sihiks saada riigikogu valimistel 20 kohta. 2015. aasta valimistel said sotsiaaldemokraatidel riigikogus 15 kohta.

"Oleme seadnud sihiks sotside ajaloo parima tulemuse ehk 20 kohta. See on tõsine ülesanne ning tänases poliitilises olukorras nõuab erakordset tööd. Aga ma usun, et me saame sellega hakkama," ütles Ossinovski.

IRL: vähemalt 14 kohta

Ka IRL loodab teha head tulemust. Erakonna peasekretär Priit Sibul sõnas, et kuigi konkreetselt numbrilisest eesmärgist kõneldud ei ole, on ambitsiooniks saada vähemalt sama palju kohti, kui 2015. aasta riigikogu valimistel ehk 14 kohta.

Vabaerakond: 10-12 kohta

Vabaerakonna esimees Andres Herkel sõnastas erakonna ambitsiooni aprilli alguses.

"Kohti tuleb saada rohkem. Meile on ette heidetud, et me pole koalitsiooni mahtunud. Aga see on matemaatiline probleem. Alles kohad 10-st ja 12-st ülespoole tagavad koha koalitsioonis. Ehk me ei pea võtma valimisi vaid ellujäämise ülesandena," ütles ta.

Rohelised: 10-11 kohta

Vahest ehk kõige kõrgemat hüpet ihkavad rohelised.

"Ma ei oleks roheliste esinaine, kui ma ei usuks valimiskünnise [5 protsenti häältest] ületamisesse. Meie eesmärgiks riigikogu valimistel on 10 protsenti häältest ehk 10-11 kohta. Jah, see on ambitsioonikas, aga hädavajalik ning seda mitte meie erakonnale, vaid meie riigile," lausus märtsi lõpul praegu Tallinna abilinnapea ametit pidav roheliste juht Züleyxa Izmailova.

Kui kõik erakondade soovid täide läheksid, oleks seega järgmine riigikogu tervelt 135-liikmeline. Kuigi riigikogu valimise seadus näeb ette, et riigikogus on 101 liiget, mahutaks saal praguse plaani järgi ka kuni 121 liiget. See tähendab aga, et 14 liiget peaksid siiski istungite ajal püsti seisma.

Sellest arvestusest on välja jäetud Eesti 200 poliitiline liikumine.

Valimisnimekirjad alles selguvad

Valimisringkondade esikandidaate ei soostunud erakondade esindajad veel ütlema, sest need on alles moodustamisel.

Lahtine on ka see, kus kandideerivad erakondade esimehed. Ainukesena on selgelt välja öelnud sotside juht Jevgeni Ossinovkski, et kandideerib Tallinnas Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital.

Kert Valdaru ütles Kaja Kallase kandideerimist kommenteerides, et kuigi midagi kindlat veel ei ole, siis on erakonnas kujunenud traditsiooniks, et esimees kandideerib Harju- ja Raplamaa valimispiirkonnas.

Ka Mart Helme ei olnud veel kindel, kus ta kandideerib. "Eks me luurame ja hoiame silma peal, mis konkurendid teevad. On võimalik, et Tallinnas või Harju- ja Raplamaal. On ka võimalik, et kandideerin Pärnusmaal, kus möödunud kordki," ütles ta.

Andres Herkel sõnas, et kandideerib tõenäoliselt kas valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) või nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) nagu ka varasematel aastatel.

See, millistes valimisringkondades on Jüri Ratas ja Siim-Valmar Kiisler, on veel lahtine.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: