Türgi kritiseeris taas Austria otsust imaamide ja mošeede osas

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kritiseeris laupäeval Istanbulis peetud kõnes taas teravalt Austria otsust imaamide väljasaatmise ja mošeede sulgemise osas, teatas kohalik meedia.
Erdoğan väitis end muu hulgas pelgavat, et Austria tegutsemine võib viia "risti ja poolkuu vahelise sõjani".
Türgi presidendi pressiesindaja kritiseeris juba reedel Austria otsust saata välja Türgi rahastatud imaame ja sulgeda mitu mošeed, nimetades seda "islamivastaseks ja rassistlikuks" sammuks.
Austria kantsler Sebastian Kurz teatas reedel, et Viin sulgeb seitse mošeed ja saadab riigist välja mitu välismaalt rahastatud imaami. Siseminister Herbert Kickli sõnul võib Austria riigist välja saata 60 Türgi rahastatud imaami ja nende perekonda.
Kurzi sõnul järgnevad valitsuse sammud usuasjade ameti juurdlustulemustele varem sel aastal avalikkusesse jõudnud fotode suhtes, millel kujutati lapsi Viinis asuvas Türgi toetusega mošees surnuid kehastamas ning Esimese maailmasõja aegset Gallipoli lahingu uuesti läbi mängimist.
"Paralleelühiskondadel, poliitilisel islamil ja radikaliseerumisel ei ole selles riigis kohta," sõnas konservatiivsesse Rahvaparteisse (ÖVP) kuuluv Kurz.
Siseminister Herbert Kickl, kes esindab võimuliidu teist osapoolt Austria Vabadusparteid (FPÖ), ütles, et Viin võib riigist välja saata 60 Türgi rahastatud imaami ja nende perekonda. "Isikute ring, keda need meetmed võivad puudutada, koosneb umbes 60 imaamist," sõnas ta ja lisas, et elamisloast võib ilma jääda umbes 150 inimest.
Kickli sõnul on kahe imaami elamisluba juba tühistatud ja veel viiele keelduti elamisloa andmisest. Lisaks sulgeb valitsus siseministri sõnul kuut mošeed haldava ühingu nimega Araabia usukogukond.
Valitsus toetub oma sammudes 2015. aastal vastuvõetud seadusele, mis keelab usukogukondadel oma tegevust välismaalt saadavate vahenditega rahastada.
Nädalalehes Falter ilmunud fotodel oli näha noori poisse moondamisülikondades marssimas, au andmas, Türgi lippe lehvitamas ja seejärel surnuid mängimas. Seejärel pandi nende "surnukehad" rivvi ja kaeti lippudega.
Kõnelaust mošeed haldavad Saksamaal Kölnis baseeruv türgi-islami kultuuriühing (ATIB) ja Türgi usuasjade ameti Diyaneti haru.