Austria nõuab Saksamaalt väidetava nuhkimise kohta selgitust ({{commentsTotal}})

Angela Merkel ja Sebastian Kurz 17. jaanuaril Berliinis.
Angela Merkel ja Sebastian Kurz 17. jaanuaril Berliinis. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Viin nõuab Berliinilt selgitust seoses teadetega, et Saksa välisluureagentuur (BND) nuhkis Austrias umbes 2000 sihtmärgi järele, mille seas on ka firmad ja ministeeriumid.

Austria president Alexander Van der Bellen ütles laupäeval, et "luuramine on sõbralike riikide vahel mitte üksnes ebatavaline, vaid ka soovimatu. See on vastuvõetamatu".

Ajaleht Der Standard ja ajakiri Profil avaldasid nimekirja BND luuresihtmärkidest Austrias ajavahemikul 1999-2006.

Austria päevalehe Der Standard laupäevases väljaandes oli ära toodud pikk nimekiri sihtmärkidest, mille järele BND aastatel 1999-2006 luuras, sealhulgas 2000 laua- ja mobiiltelefoni numbrit, ministeeriumide, rahvusvaheliste organisatsioonide, saatkondade ja Austrias tegutsevate ettevõtete elektronposti aadresse ja fakse.

Austria kantsler Sebastian Kurz ütles, et ka 2014. aastal kahtlustati Saksa luuretegevust Austrias ning need kahtlustused olid tegurite seas, mis viisid luuramist reguleerivate Saksa seaduste karmistamiseni. Tema sõnul palub Viin Saksamaalt informatsiooni selle kohta, kelle järele BND nuhkis ja millal jälgimine lõppes.

Saksa luure sihikul olnud rahvusvaheliste organisatsioonide seas olid Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), mille kõigi peakorter asub Viinis.

Saksamaal ütles parlamendi kontrollikomisjoni esimees Armin Schuster, et tuleb kindlaks teha, kas ajalehtede andmed olid uued või osa juba 2015. aastal esitatud väidetest.

Komisjon koguneb seda küsimust arutama järgmisel nädalal.

Saksa meedia väitis 2015. aastal, et BND luuras omal algatusel süstemaatiliselt Saksamaa liitlaste ja erinevate organisatsioonide, nagu Punane Rist ja USA riiklik julgeolekuamet (NSA) järele.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: