"Jutt käib ju ühest sõnast. Ma selgitasin ajakirjandusväljaannete juhtidele, miks ma esitasin parlamendile ilma selle sõnata eelnõu ja see polnud juhuslik. Väljaannete juhid selgitasid omakorda oma mure selle üle, mida sellise sõna lisamine ajakirjandusvabadusele kaasa võib tuua," ütles Reinsalu.

ERR-i täpsustavale küsimusele, kas justiitsminister võtab eelnõu enne kolmandat lugemist tagasi, vastas Reinsalu napisõnaliselt: "Ma sain sõnumi kätte, aga ma ei ole oma lõplikku seisukohta veel langetanud. Kui ma olen otsuse langetanud, annan sellest koheselt teada."

"Aktuaalse kaamera" andmetel võib valitsus eelnõu kolmapäeval riigikogu menetlusest tagasi võtta.

Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Rausdaar postitas kohtumise järgselt sotsiaalmeediasse foto ja teate, et "kohtumine (Urmas Reinsaluga - toim) oli sõbralik, sisuline ja loodetavasti tulemuslik. Pean tunnistama, et hakkan ajapikku kujunema ministri fänniks."

Kolmapäeval tuleb riigikogus kolmandale lugemisele uus isikuandmete kaitse seadus, mis puudutab ka Eesti ajakirjandusele kehtestatavaid nõudeid. Justiitsministeerium saatis parlamenti eelnõu, milles oli kirjas, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada ilma nende nõusolekuta vaid juhul, kui eksisteerib "avalik huvi". Põhiseaduskomisjonis lisati aga teksti "ülekaalukas avalik huvi", mis pälvis trükiväljaannete juhtide terava kriitika. Samas on termin "ülekaalukas avalik huvi" ka kehtivas seaduses.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski teatas esmaspäeva õhtul, et fraktsioon hääletab kolmapäeval seaduseelnõu vastu. Ossinovski sõnul on justiitsminister Urmas Reinsalul võimalus eelnõu menetlusest tagasi võtta.

Siiani on Isikuandmete kaitse seadust riigikogus toimuva lõpphääletuse eel jäänud toetama vaid Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskerakond teeb hääletamise osas lõpliku otsuse kolmapäeval. Sama öeldi IRL-i fraktsioonist.

Riigikogus suurim, 30-liikmeline Reformierakonna fraktsioon lubab eelnõule samuti vastu hääletada, kuigi põhiseaduskomisjonis olid nende esindajad selle poolt nagu kogu komisjon.

"Ma arvan, et suur enamus. Võib-olla keegi jätab hääletamata, ma ei tea seda. Aga üldiselt, jah, me oleme kokku leppinud, et sellele saab ainult vastu hääletada," selgitas fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

Kas eelnõu võetakse vastu või kukutatakse läbi, selle määrab lihthäälte enamus. Eelnõule on vastu hääletada lubanud ka Vabaerakond ja EKRE.

Kui kõik vastuhääletajad oleks homme parlamendis kohal ja eelnõule punast tuld näitaks, kukuks eelnõu 60 häälega läbi.

"Meie hääletame sellele vastu. Me arutasime seda põhjalikult. Meil on mitmeid erinevaid põhjuseid, miks me vastu oleme," ütles EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.