"Rein [Lang] vihjas küll mulle ja ka põhiseaduskomisjoni esimehele Marko Pomerantsile, et selline teema seal on. Ja loomulikult, kui selline vihje tuleb, siis tuleb seda kontrollida," ütles Pevkur.

Pevkur rõhutas, et ettepanek sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust ohtu ei sea. "Kui seadusruum ei piira täna [sõnavabadust] siis samamoodi ei saa seadusruum piirata ka pärast seaduse jõustumist, kui see sõnastus avaliku huvi mõiste osas jääks samaks," märkis Pevkur.

"Eestis on kehtinud juba üle kümne aasta isikuandmete kaitse seadus, kus püütakse kaaluda eraelu kaitset ja sõnavabadust ja leida see õige tasakaal. Kogu selle ajal jooksul on kehtinud täpselt sama sõnastus, mis räägib ülekaalukast avalikust huvist, kui me räägime ajakirjandusest. Ei ole mina küll tuvastanud, et meil oleks Eesti ajakirjanduses sõnavabadusega või ajakirjandusvabadusega probleemi, pigem vastupidi," selgitas Pevkur.

"Kui me räägime Euroopa Liidu direktiivist ja andmekaitse määrusest, siis ka seal kasutatakse ingliskeelset väljendit substantial (oluline - toim.). Põhiseaduskomisjon tõesti leidis, et kui kehtiv õigus näeb ühe teatud regulatsiooni ajakirjandusele ja selle raames ei ole meil sisulisi probleeme olnud ajakirjandusvabadusega, siis puudub ka vajadus selle olukorra muutmiseks," lausus Pevkur.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Pevkurilt, et milline vahe on terminitel avalik huvi ja ülekaalukas avalik huvi.

"Loomulikult see lõplik hinnang iga konkreetse juhtumi puhul tuleb anda kohtuniku poolt. Aga me kõik saame aru, et kui on lihtsalt avalik huvi, siis põhimõtteliselt on see leebem võrreldes sellega, et eraelu puutumatuse kaitsel ülekaalukas avalik huvi mõistena on täna kehtivas seaduses. Eks ta loomulikult on eelkõige inimeste kaitse klausel, aga sõltumata sellest, kas me räägime avalikust huvist või ülekaalukast avalikust huvist, siis Eesti meedias laiemalt me teame, et sõnavabadus on väga suur," rääkis Pevkur.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar kirjutas eelmise nädala lõpus Postimehes, et esmaspäeval otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon ootamatult, et Euroopa andmekaitse määruse rakendusseaduse teksti tuleb lisada termin ülekaalukas, kui kõneletakse avalikust huvist. Lihtsustatuna praegu kõik inimese kohta käiv informatsioon on delikaatne informatsioon, mille avaldamise või mitteavaldamise osas võib otsustada isik ise, välja arvatud ajakirjandusliku erandi puhul. Ent ajakirjandus saab infot inimeste tegude või poliitikute eelistuste kohta avaldada vaid siis kui eksisteerib avalik huvi. Nii ütleb Euroopa andmekaitse määruse preambul. Riigikogu põhiseaduskomisjon on pidanud aga vajalikuks lisada omadussõna ülekaalukas.