Tartu Ülikooli mükoloogia vanemteadur Leho Tedersoo ütles ERR-ile, et tänavuse seeneaasta kohta on veel vara prognoose teha, sest kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb edaspidine ilm.

"Selge on see, et sellel aastal ilmselt varasuvel ei maksa minna kukeseeni või tatikuid otsima," sõnas ta ja lisas, et need tulevad tavalisest hiljem.

Seda, et hea seeneaasta osas enam üldse lootust pole, saab teadlase sõnul väita alles siis, kui on näha, et puudele tekivad väga selged põuatunnused: lehed lähevad kollaseks ja võrsed hakkavad kuivama. "Siis on kindel märk, et ei ole ka erilist seenesaaki sügisel," tõdes Tedersoo.

Tartu Ülikooli botaanika lektori Ene Koogi hinnangul pole kuiva ilma jätkumisel tänavu seenesaaki loota. Ta tõi välja, et kevadseeni nagu kogritsaid või mürkleid oli tänavu mitmel pool vähe või üldse mitte, sest nad ei suutnud veepuuduses viljakehi moodustada ning vähesed, mis moodusutusid, kuivasid ära.

"Kui nüüd juuni- ja juulikuus aga tulevad korralikud vihmasajud, siis peaks söögiseeni kasvama tavapäraselt - mullas paiknev seeneniidistik on tõenäoliselt elujõuline," lisas Kook.

Metsmaasikad on tema sõnul tänavu tavapärasest varem valminud, aga nende viljad on väiksemad kui vihmasematel aastatel. Mustika- ja pohlasaak sõltub sellest, kas taimed said õitseda. Õitsemist võib häirida nii hiline öökülm kui ka õitsemisaegne kuivus.

"Kui kuivad ilmad jätkuvad, siis pole ka eduka õitsemise korral suurt marjasaaki loota, marjad jäävad väikeseks ja osa marju variseb enne valmimist maha. Vihmasajud juuni- ja juulikuus võiksid tagada hea marjasaagi seal, kus taimed hästi õitsesid. Isegi kui igal pool vihma ei saja, ei peaks marjasõbrad lootust kaotama - niiskemates metsades võib hoolimata põuast olla palju metsamarju," ei võtnud teadlane marjakorjajatelt lootust.

Kasta tuleks ka viljapuid

Eesti Maaülikooli aianduse õppetooli dotsent Marge Starast märkis, et mida pinnapealsem on taime juurestik, seda kiiremini hakkab taim veepuuduse käes kannatama. Näiteks maasikas reageerib põuale väga kiiresti ja kannatab veepuudust. Sõstardest on veidi tugevama juurestikuga punane sõstar, mis talub veestressi paremini kui must sõstar.

"Väga põuatundlikud on aedmustikad. Vaarikataimed on küll üsna kõrge kasvuga, kuid sellele taimeliigile on omane väga pinnalähedane juurestik, sest juured eelistavad pindmist õhurikast mulda. Tema lähisugulane pampel ehk aedmurakas on aga sügavama juurestikuga. Puitaimed - kirsi-, ploomi-, õuna ja pirnipuud - on oluliselt sügavamate juurtega, kuid selle aastane väga pikk põuaperiood avaldab kindlasti mõju juba ka nendele viljapuudele," tõdes ta.

Kuna veepuudus valitseb sel aastal nende taimede viljade moodustumise ajal, avaldub see Starasti sõnul seetõttu vilja suuruses. Samas soodustavad üsna soe ilm ja intensiivne päikesekiirgus viljade ebatavaliselt kiiret valmimist.

"Need kaks faktorit koos tingivadki väikeste viljade teket taimele," lausus ta.

Starast soovitas koduaias pöörata lisaks marjataimedele rohkem tähelepanu ka viljapuude kastmisele, sest kui taim tajub veestressi, siis viskab ta suure osa oma väikestest, alles arenevatest viljadest maha.

"Taim tunnetab, et kõigi viljade jaoks vett ei jätku ning ta loobub osadest viljadest, et allesjäänud saaksid normaalselt kasvada. Nii võib näha õunapuude ja teiste viljapuude all hulgaliselt varisenud väikesi vilju. Sellise varisemise põhjused võivad olla ka teised, näiteks toitainete puudus, kuid põuastel suvedel on varisemine eriti intensiivne," rääkis maaülikooli dotsent.

Tänavune mai oli vähemalt viimase 50 aasta kõige soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 13,1 kraadi, mis on 2,7 kraadi normist kõrgem.