Tänavuste jaanipühade ajal kasvas perevägivalla juhtumite arv ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/European Parliament

Möödunud jaaniühade ajal teatati politseile kolmandiku võrra rohkem vägivallajuhtumitest kui möödunud aastal.

Kui möödunud aastal teatati politseisse 33-st vägivallajuhtumist, siis sel aastal oli juhtumeid 48.

Peamisteks vägivallatsejateks olid mehed, kes kahel kolmandikul juhtudest ründasid naist ning kolmandikul juhtudel meest. Lisaks oli kaks juhtumit, kus naine ründas meest. Võrreldes eelmise aastaga on politseisse teatatud rohkem naistevastase vägivalla juhtumitest.

Lähisuhtevägivald moodustas kaks kolmandikku kõikidest vägivallajuhtumiteset. Ligi pooled koduvägivalla juhtumid toimusid Ida-Virumaal. Möödunud aastal oli koduvägivallajuhtumeid kolmandiku võrra vähem.

Kahe kolmandiku võrra kasvas ka alkoholijoobes sooritatud kallaletungide arv. Joobes peaga rünnati tuttavaid inimesi.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Nurmely Mitrahovitši sõnul torkab statistika pühadeaegsest perevägivallast teravalt silma ning vaatepilt on kurb. Kahjuks ei anna aga jaanipäevaaegsed väljakutsed terviklikku pilti sellest, mis pühade ajal Eesti inimeste kodudes tegelikult toimus. Mitrahovitši sõnul jõuab politseisse vaid ligi 40 protsenti juhtumitest.

Üheselt ei saa Mitrahovitš vastata ka sellele, kas registreeritud lähisuhtevägivalla menetluse kasv jaanipühade ajal võrrelduna eelmise aastaga on hea või halb trend. Nii politsei kogemus kui ka ohvriuuringud näitavad seda, et Eestis on kahatud perevägivalda kui kuriteoliiku võtma rohkem tõsiselt. Inimesed on hakanud julgemalt politseile teatama sellest, kui kuuldakse või nähakse pealt vägivallatsemist. Seda peab Mitrahovitš heaks trendiks, millele püüab ka politsei kaasa aidata.

Alaealistevastaseid vägivallajuhtumitest oli teatatud politseil sel aastal kahel korral. Mõlemad kannatanud olid 17-aastased. Möödunud aastal sai kannatada üks nooruk.

Kõige vägivaldsem päev oli 24. juuni, mil toimusid üle poolte kehalise väärkohtlemise juhtumitest.

Aastal 2017. tapeti pühade ajal üks inimene.

Lisaks paneb Mitrahovitš inimestele südame peale, et lähisuhtevägivald pole vaid kahe inimese omavaheline asi. Mitrahovitši sõnul saab kõrvalseisja, naaber, sõber või lähedane samuti väga palju ära teha. Teadaolevat infot ei tohi hoida enda teada ja tuleb otsida abi kas politseilt, ohvriabilt või naiste tugikeskustelt. Korrakaitseametnik ütles, et vahel tähendab sekkumine koguni inimese elu päästmist.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: