Nii leiab sealt nii metsmaasikaid, karikakraid kui ka aednikele murekortse tekitavat maltsa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Võilille ja teelehe väljanägemine on tõenäoliselt kõigile tuttav. On aga palju kõrrelisi ja käpalisi, mida küllap paljud on kraavi ääres või põllul harjunud nägema, aga nime juurde panna ei tea. Botaanikaaia looduslike taimede osakond just selle lüli loomiseks ongi.

"Inimene on käinud kuskil looduses, ta on mingit taime näinud, tal on see mingitmoodi kukla taha pidama jäänud. Ta tuleb siia, ta näeb seda taime. Silt on juures ja ta saabki teada. Piisab kasvõi sellest, kui ta ühe taime selgeks saab, tuleb järmgine kord, saab teise taime selgeks," rääkis botaanikaaia juhataja Jüri Sild.

Taimed on jaotatud kasvukoha põhjal. Seega näiteks rabamatkal silma jäänud taime tasub otsida ka soode ja rabade saarekeselt. Kui aga on lihtsalt huvi, mis taimed näiteks palumetsas või liivarannal kasvavad, tasub jällegi neid saarekesi uurida.

Botaanik Tambets soovib, et inimeste aiad ei koosneks anult niidetud murust ja roosidest, sest ka Eesti looduses on olemas väga paljud ilusaid liike. Maailmas on ligi neli tuhat botaanikaaeda ja 215. sünnipäeva tähistav Tartu Ülikooli botaanikaaed on üks vanimatest.