Tallinna botaanikaaed asub uuendama palmi-maja ning ehitab kõrgemaks roosiaeda tuule eest varjava ajaloolise kivimüüri. Palmi-maja katus ei pea vett ning seetõttu on hoonel veekahjustused. Palmi-maja saab korda tõenäoliselt järgmiseks suveks.

Botaanikaaia palmimaja on arhitektide Künnapu ja Padriku kavandatud ning kandideeris aasta parimaks klaas- ja betoonehitiseks. Maja avati 1999. aastal. Hiljuti tehtud audit näitas, et ehitamisel on tehtud vigu ja eiratud head ehitustava. Katuseaknad pole ehk sellise hoone puhul kõige mõistlikum lahendus, Katuse enda materjal võinuks olla tugevam. Betooni sees on praod ja metall roostetab. Palmimaja ei pea vett ega sooja.

"Meie üks suuremaid probleeme on väga suur soojakadu. Lisaks muud probleemid, mis on seotud selle hoone eripäraga - hästi kõrge õhuniiskus ja suhteliselt madal temperatuur. See on väga keeruline hoone," ütles Tallinna botaanikaaia haldus- ja tehnikaosakonna juhataja Urmo Sitsi.

Botaanikaaed on otsustanud palmimaja rekonstrueerida. Ja see töö ei saa olema lihtsate killast. Ehkki vee ja rooste jälgi on palmimajas näha, pole ehitis ohtlik.

"Esmased uuringud näitavad, et kandekonstruktsioonidel on veel tugevusvaru piisavalt, et saab erinevaid kaasaegseid alternatiive kaaluda," lausus Sitsi.

Taimed jäävad ehitustööde keskele, kuid külastajaid ehituse ajal palmimajja ei lasta. Projekt võiks valmida kevadeks, järgmise aasta suvel võiks palmimaja uuendamine teostuda.

Kuid plaanis on ehitada ka roosiaiale uus kivimüür. Praegune aed pärineb ajast, kui siin asus Konstantin Pätsu talu. Uue aia sees kasutatakse võimaluse piires praeguse, meetri kõrguse müüri materjali. Uus müür tuleb kõrgem.

"Uus müür saab olema 1,6 m kõrge ja tema üks eesmärkidest on ka see, et mis roosidele on hästi oluline, et oleks ka tuule kaitseks," sõnas Sitsi.

Nädalavahetusel on botaanikaaias toimumas roosipäevad - nii laupäeval kui pühapäeval. Selle aasta teemaks - kuna on Eesti 100, siis ka Eestis aretatud roosid.