Filipiinidel elab üle 100 miljoni elaniku ning umbes 80 protsenti neist on katoliiklased. Riigi lõunaosas, eriti Mindanao saarel Bangsamoro piirkonnas elab aga miljoneid moslemeid ehk morosid, kellest osa on iseseisvumise või autonoomia saamise nimel võidelnud valitsusvägedega alates 1960. aastate lõpust. Aastakümnete jooksul on relvakonflikt nõudnud üle 150 000 inimelu. Praegu on islamiusulisi mässulisi ühendavaks rühmituseks Moro Islami Vabastusrinne (laiemalt tuntud kui Moro Islamic Liberation Front ehk MILF).

Manila on ajaloo jooksul üritanud korduvalt mässulistega läbi rääkida, kuid seni pole ükski kokkulepe püsima jäänud.

Poliitiline läbimurre ja võimalus relvarahuks tekkis aga muuhulgas seetõttu, et valitsusvägedel tuli hakata riigi lõunaosas võitlema hoopis äärmusrühmitusele ISIS truudust vandunud terroristidega. Ning selles võitluses asusid MILF-i võitlejad hoopis Filipiinide valitsuse poolele. Relvarahu ja liitlassuhe rajaneb aga sellel, et lähiajal saavad morod Filipiinide lõunaosas laialdase autonoomia.

Mai lõpus kiitsid Filipiinide mõlema koja rahvasaadikud nii president Rodrigo Duterte kui ka MILF-i survel heaks seni kõige lootustandvama rahulepingu mustandi (tuntud ka kui Bangsamoro Basic Law ehk BBL).

Seaduse kohaselt oleks Mindanao saare Bangsamoro piirkonnal ulatuslik autonoomia, mis annaks kohalikule valitsusel võimu maksupoliitika, loodusressursside, haridussüsteemi ja õigussüsteemi üle. Täielikku iseseisvust piirkond ei saaks, sest Manila otsustada oleks endiselt riigikaitset, riiklikku politseid, immigratsiooni ja välispoliitikat puudutavad küsimused.

Vice Newsi pikem videoreportaaž MILF-i seisukohtadest ja tegemistest: