ÜRO märgib, et Duterte 2016. aastal algatatud kampaania käigus on tapetud tuhanded inimesed, vahendas BBC.

Raporti koostas ÜRO inimõiguste volinik Michelle Bachelet. Ta uuris ligi 900 kirjalikku dokumenti, mille esitasid inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud, ametiühingute liikmed ja Duterte valitsuse liikmed.

Ühes raporti osas öeldakse näiteks, et politseiteatis sisaldas pahaendelisi ja ebamääraseid sõnu, näiteks "kahtlusaluste neutraliseerimine". ÜRO leiab, et see ning kõrgetasemeline retoorika, millega kutsutakse üles narkokurjategijaid tapma, paneb politseid arvama, et neil on luba tappa. Politseil on ÜRO hinnangul peaaegu karistamatuse tunne.

ÜRO sõnul on valitsuse kõrgetasemelised avaldused tõusnud tasemele, mida võib pidada vägivalla õhutamiseks.

Raporti hinnangul iseloomustab inimõiguste olukorda Filipiinidel see, et fookus on avalikul korral ja rahvuslikul julgeolekul, sealhulgas terrorismi ja narkootikumide vastasel võitlusel, kuid sellega tegeletakse sageli inimõiguste, nõuetekohase menetluse õiguse, õigusriigi ja vastutuse arvelt.

ÜRO kutsub üles Filipiinide võimude tegevust sõltumatult uurima. ÜRO tõdeb, et kuni tapmisi korralikult ei uurita, seni vägivallatsejate karistamatuse tunne püsib.

Ametlike andmete järgi on alates Duterte ametisse astumisest 2016. aastal tapetud sõjas narkootikumide vastu üle 8000 inimese. Osadel hinnangutel on see arv aga kolm korda kõrgem.

ÜRO andmetel on enamik ohvritest noored vaesed linnadest pärit mehed. Samuti on raportis leitud, et politsei, kes ei vaja kodudes haarangute tegemiseks läbiotsimisvolitust, süstemaatiliselt sunnib kahtlusaluseid süüd omaks võtma või riskima vastasel juhul surmaga.

Duterte valitsus on varem kaitsnud oma poliitikat ning eitanud, et narkokurjategijate tapmine on ebaseaduslik. Võimule saigi Duterte lubadusega kõrvaldada riigist kuritegevus ja narkokriis. Hoolimata suurest hulgast tapmistest on Duterte rahva seas jätkuvalt väga populaarne.