Liibüa lähistel uppus sadakond Euroopasse pürginud inimest ({{commentsTotal}})

Migrantide laev Vahemerel, arhiivifoto.
Migrantide laev Vahemerel, arhiivifoto. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Liibüa rannavalve teatel läks riigi lääneranniku lähistel põhja migrante vedanud alus ning esiangsetel andmetel võis uppuda umbes 100 inimest.

Rannavalve laev päästis Vahemerelt pealinn Tripolist idas 14 merehädalist, lisas rannavalve ametnik Reutersile.

Samuti pidas Liibüa rannavalve kinni veel kaks laeva Euroopasse suunduvate migrantidega. Ka need laevad viibisid merel Tripolist idas.

Sisekonfliktist räsitud Liibüa on peamiseks transiitmaaks, mille kaudu nii Aafrika kui ka osaliselt Lähis-Ida migrandid soovivad Euroopasse pääseda. Tavaliselt on Euroopasse suunduvad laevad ja paadid halvas seisukorras ja elukutselise meeskonnata, mis toob kaasa rohkelt õnnetusi.

Osa neist alustest jõuab ka rahvusvahelistesse vetesse, kus migrandid ja neid juhendavad inimsmugeldajad loodavad, et inimesed päästetakse merelt ning toimetatakse kuhugi Euroopa sadamasse.

Üha rohkem on aga juhtumeid, kus Euroopa Liidu poolt toetatud Liibüa rannavalvel on õnnestunud Euroopasse suunduvaid migrandilaevu tõkestada. Samas on mõned inimõigusorganisatsioonid EL-i koostööd Liibüa rannavalvega terevalt kritiseerinud ja märkinud, et tegu on korrumpeerunud ja inimõigusi rikkuva osapoolega.

2014. aastast saadik on Liibüa kaudu üle Vahemere Euroopasse saabunud üle 650 000 migrandi, kuid saabujate arv on hakanud märkimisväärselt kahanema alates eelmise aasta juulist, kui Itaalia asus inimsmugeldajate võrgustikke jõulisemalt survestama ja tegema samal ajal tihedamat koostööd Liibüa erinevate võimudega.

Käesoleval aastal on Itaalia siseministeerium registreerinud 11 400 Liibüa kaudu saabunud migranti ning see on umbes 80 protsenti vähem kui samal ajal 2016. või 2017. aastal.

Koostööd Liibüa võimudega ning Euroopa Liidu välispiiri tugevdamine Vahemerel olid võtmeküsimusteks ka äsja Euroopa Ülemkogul sõlmitud migratsioonileppes.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: