Itaalia siseminister sõitis Liibüasse rändekriisi arutama ({{commentsTotal}})

{{1529935500000 | amCalendar}}
Itaalia siseminister Matteo Salvini (vasakul) ja Liibüa asepeaminister Ahmed Maiteeq.
Itaalia siseminister Matteo Salvini (vasakul) ja Liibüa asepeaminister Ahmed Maiteeq. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Itaalia immigratsioonivastane siseminister Matteo Salvini sõitis esmaspäeval visiidile Liibüasse rändekriisi arutama, kirjutas ta Twitteris.

"Lahkusime missioonile Liibüasse!", kirjutas ta, postitades selle illustreerimiseks sõjaväelennuki pardal tehtud selfi.

Salvini on esimene Itaalia uue valitsuse liige, kes seda riiki külastab.

Euroopa rändekriisi eesliinil olev Itaalia on oma uue valitsuse all keelanud päästelaevadel siseneda oma sadamatesse ning nõudnud EL-i liikmesmaadelt suuremat solidaarsust.

Itaalia valitsus käskis laupäeval Liibüa rannikuvetes tegutsevatel välismaiste vabaühenduste päästelaevadel vajaduse korral abi otsida Liibüa võimudelt.

"Las Liibüa võimud teevad oma tööd (migrantide) päästmisel... ja äratoomisel oma riiki, nagu nad on seda juba mõnda aega teinud ilma, et aplad vabaühendused neid segavad või neile probleeme valmistavad," ütles ta.

"Itaalia sadamad on ja jäävad suletuks neile, kes aitavad inimsmugeldajaid," ütles ta.

Liibüa asepeaminister Ahmed Maiteeq sõnas esmaspäeval ajalehes La Repubblica avaldatud intervjuus, et loodab teha migrantide küsimuses Itaalia valitsusega koostööd.

"Koostöö Itaalia ja Liibüa vahel on väga tähtis," ütles ta, lisades, et migrandid on "suureks probleemiks" ka Liibüale.

"Inimsmugeldajad, kes viivad Itaaliasse migrante, on meie jaoks kriminaalsed ühendused, kes takistavad Liibüal astuda sammu raske normaliseerumise suunas," sõnas Maiteeq.

"Terve Euroopa peab mõtlema struktuursete meetmete peale Aafrika riikide hõlmamiseks migrantide peatamisse," lisas ta.

Itaalia ei luba Malta vetes oleval migrandilaeval oma sadamas randuda

Itaalia ei luba oma sadamaisse Malta vetes olevat päästelaeva enam kui 200 migrandiga pardal, ütles esmaspäeval riigi immigratsioonivastane peaminister Matteo Salvini.

Saksa vabaühendusele Lifeline kuuluv alus seisab ankrus 300 meremiili kaugusel Malta rannikust, pardal 234 kolmapäeval päästetud migranti.

Ka Malta pole pühapäevase seisuga lubanud vabaühenduse päästelaeval Lifeline oma riigis randuda.

Laeva Lifeline pardal on ka lapsi ja rasedaid naisi.

Hispaania siseminister sõidab omakorda Marokosse

Hispaania siseminister Fernando Grande-Marlaska sõidab sel nädalal Marokosse, et arutada sealsete ametnikega rändekriisi.

Sisejulgeoleku eest vastutav Grande-Marlaska kohtub Maroko ametnikega neljapäeval Rabatis.

Põhja-Aafrikast parema elu otsinguil Euroopasse tulvavad migrandid on põhjustanud Euroopa Liidus pingeid selle üle, kuidas reageerida.

Hispaania arenguminister Jose Luis Abalos ütles raadiojaamale Cadena Ser, et Hispaania lähenemine migrantide kohutavale olukorrale on humaanne, kuid lisas, et Hispaania ei taha saada Euroopa merepäästeorganisatsiooniks.

Hispaania ranniku lähedal päästeti üle 600 migrandi

Hispaania ranniku lähedal Gibraltari väinast ja Alboráni merelt toodi esmaspäeval 20 aluselt ühtekokku ära 616 migranti, teatas riiklik päästeteenistus.

Päästetute seas olid ka kolm Põhja-Aafrika noorukit, kes üritasid Hispaaniasse jõuda kajakiga.

Hispaaniasse on sel aastal saabunud 12 155 ebaseaduslikku sisserändajat ja 292 on seejuures uppunud.

Euroopa Liidu rändevolinik ärgitas esmaspäeval Euroopa riike tegema koostööd, et leida lahendus migratsioonikriisile.

"See on suure vastutuse hetk," sõnas Dimitris Avramopoulos Teheranis enne neljapäeval algavaid kõnelusi Brüsselis.

Saksa ja Prantsuse liidrid teatasid pühapäeval mitteametlikul kohtumisel rände ja asüüli teemal, et on rändeküsimuses valmis sõlmima kokkuleppeid üksikute riikidega, jättes kõrvale rändevastased EL-i partnerid. Mitmed immigratsiooni vastustavad valitsused on vastu Saksa liidukantsleri Angela Merkeli liberaalsele rändepoliitikale. Samuti seisab kantsler silmitsi terava kriitiga ka oma valitsuses.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: