EL-i migratsioonikohtumisel tekitasid enim pingeid Itaalia ettepanekud
Euroopa Liidu 16 riigi juhid kogunesid pühapäeval Brüsselisse mitteametlikule kohtumisele, et arutada rändekriisi. Mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud, kuid arutelud keerlesid allikate teatel peamiselt Itaalia peaministri Giuseppe Conte ettepanekute ümber.
Riigipead kutsus kokku Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et valmistuda 28.-29. juunil toimuvaks Euroopa Ülemkoguks, mille keskmes on muu hulgas ka rändepoliitika ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform, vahendas Euractiv.
Peamine pingeallikas minikohtumisel oli rohkem Vahemerd ületavaid migrante vastu võtmast keelduva Itaalia värske valitsusjuhi Conte ning Prantsusmaa vahel, kes nõuab Itaalialt koostööd. Conte ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni suhted on viimasel ajal olnud väga pingelised.
Conte tuli Brüsselisse kümnest punktist koosneva plaaniga, mis kandis nime "Euroopa mitmetasandiline migratsioonistrateegia". Plaan näeb Reutersi teatel muu hulgas ette, et EL-i riigid jagaksid koormat, mida majandusmigrantide liitu saabumine tekitab, või saaksid EL-ilt vähem raha. See tähendab, et riik, kuhu esimesena saabutakse, ei oleks migrantide eest vastutav ning keskused loodaks lisaks Itaaliale ja Hispaaniale ka teistesse riikidesse.
Teine plaan, mida arutati, oli Prantsusmaa-Hispaania idee, mille teksti ei avaldatud. Prantsuse diplomaatide sõnul tahaksid Pariis ja Madrid luua suletud põgenikekeskused ja protseduuri, mille abil varjupaigaotsijad majandusmigrantidest eristada. Itaalia seisab sellistele keskustele tungivalt vastu.
Itaalia peaminister jäi enda sõnul kohtumisega rahule. Ettevaatlikku optimismi väljendas ka Austria kantsler Sebastian Kurz, kelle sõnul läks arutelu õiges suunas - lõpuks ometi keskendutakse rohkem Euroopa Liidu välispiiride kaitsele ja keskustele kolmandates riikides, vähem aga migrantide jaotamisele Euroopas. Kurzi sõnul on ühine eesmärk see, et illegaalselt saabuvad isikud saadetaks Euroopa välispiirilt tagasi.
Kurz ütles, et üksmeelel oldi vajaduses Liibüa rannavalvega koostööd edendada, nii et kui inimesed päästetakse Liibüast 50 kilomeetri kaugusel, siis ei toodaks neid 500 kilomeetri kaugusele Itaaliasse, vaid viidaks tagasi Liibüasse.
"Valdavaks arvamuseks on üha enam vajadus välispiire kaitsta," lausus Kurz. "See on ühtlasi ka lahendus migratsiooniprobleemile".
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) on andnud talle paar nädalat hingamisruumi, et leida lahendus EL-i migratsioonikriisile, mis on tekitanud Merkeli ja liitlaspartei vahel vaidlusi ja ähvardab kolm kuud kestnud koalitsiooni lõhki ajada. Merkel ütles aga juba enne pühapäevast kohtumist, et ei usu laiaulatusliku lahenduse leidmist ka ülemkogul, vaid püüab selle asemel jõuda otselepeteni teiste liikmesriikidega.
Toimetaja: Karin Koppel