Politsei: kerjamine pole keelatud, kuid see ei tohi olla pealetükkiv ({{commentsTotal}})

Petiskerjuste nn annetusleht
Petiskerjuste nn annetusleht Autor/allikas: PPA

Politsei saab sageli teateid kaubanduskeskuste juures tegutsevatest invaliidideks maskeerunud kerjustest, kes võivad olla pealetükkivad, kuid kui häiritud inimene ei ole valmis selle kohta ütlusi andma, siis ei saa politsei nn kerjustega midagi ette võtta.

Politsei- ja piirivalveameti Ida-Tallinna piirkonnavanem Margarita Ingel ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et taolise käitumismustriga rahaküsijatest saab politsei teateid sageli, hooajati selliste teadete hulk kasvab ja siis on jälle vaikus.

"See võib tähendada, et need rahaküsijad toimetavad paar päeva Eestis ning siis lahkuvad jälle mõneks ajaks. Sageli teesklevad nad invaliide, näiteks võivad nad ennast esitleda kurtide või tummadena," märkis ta.

"Raha kerjates võivad nad inimesele ette näidata abipalvet Kurtide Liidu nimel, kus võivad kirjas olla ka juba väidetavad annetajad. Hoolikamal vaatlusel selgub, et kirjapandud nimed ei ole eestikeelsed, logod ei klapi Eesti Kurtide Liidu logoga ning tekst on kirjutatud väga vigases keeles," ütles Ingel.

Tema sõnul kohtab selliseid rahaküsijaid eelkõige ostukeskuste parklates, sadamas ja vanalinnas ning turismihooajal on märgata selliste kerjajate kohalolu rohkem.

"Kerjamine iseenesest keelatud ei ole ning ka küsijale raha andmine on sügavalt iga inimese sisetunde küsimus ja mingit kohustust selleks ei ole. Keelatud on vaid kerjata teisi inimesi häirival moel," seligtas Ingel.

"Seega, kui ligi tulnud inimese käitumine tõepoolest häirib või ta hakkab inimest tülitama, võib pöörduda politseisse lühinumbril 112 ning siis on võimalik segaja väärteo korras vastutusele võtta avaliku korra rikkumise eest. Kui aga politsei kutsuda, siis peab kutsuja olema ka valmis toimunu kohta tunnistusi andma, et häiriv tegevus saaks tõendatud. Tõendite puudumisel ei saa politsei kedagi vastutusele võtta ning on sunnitud nad peale kontrollimist minema laskma," nentis ta.

Ingeli sõnul on kõige lihtsam soovitus inimestele aga selliseid tegelasi lihtsalt ignoreerida.

"Mida vähem on ostjaid või annetajaid, seda kiiremini kuivab see tegevus ka kokku. Juhul kui keegi astub tänaval ligi ning üritab inimest eksitada või tema tähelepanu hajutada, võiks kindlasti tähelepanelik olla ka oma isiklike asjade suhtes. Ka taskuvargad kasutavad tihtipeale skeemi, kus inimese tähelepanu mõne küsimusega hajutada ning samal ajal kotist või taskust mõni ese kaasa haarata," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: