Terviseamet: sinivetikate õitseng ohustab supluskohti ({{commentsTotal}})

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, mis tõttu tasub rannakülastajatel olla valvas vetikaohu suhtes. Eriti tähelepanelikud peaksid suve teises pooles mererandu või ka siseveekogusid külastades olema allergikud ja väikelastega randades viibijad, teatas terviseamet.

Esmaspäeval leiti sinivetikas Tallinnas Pirita rannast. Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri ütles ERR-ile, et kuigi proovid sinivetika olemasolu mujal kinnitanud ei ole, on ohustatud ka teised rannad. Näiteks on tugev kahtlus Stroomi ranna puhul.

Terviseamet võtab Tallinna supluskohtades uued veeanalüüse sellel nädalal. Suplusvee seireandmetega saab tutvuda vee terviseohutuse infosüsteemi kaudu.

Vetikaohu eest on andnud hoiatuse ka Eesti mereinstituut, märkides, et sel aastal on Soome lahes sinivetikaõitseng küllaltki intensiivne. Soodsate tuultega võib lagunev sinivetikas kanduda supelrandadesse.

Saluri rääkis, et sinivetika vastu või sellest vabanemiseks midagi teha ei saagi, sest inimene tuule suunda kontrollida ei suuda. Just tuulega võib sinivetikas sama kiiresti kaduda, kui ta kuhugi ranna vetesse tuli.

"Suplemist "õitsvas" veekogus ei soovitata allergilistele inimestele, väikestele lastele ja vanemas eas inimestele. Eriti ohtlik on sinivetikaõitsengu korral vesi loomadele," ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Knut Tamm.

Suplemisel tuleb vältida vee neelamist. Peale suplemist vetikarikkas veekogus tuleb end kohe duši all pesta ja vahetada riided.

Terviseamet on G4S Eesti AS vetelpääste teenust hoiatanud ja soovitanud kasutada Tallinna randades kollase lipu režiimi. Vett jälgitakse ja analüüsitakse ning suplejaid teavitatakse, kui oht on möödas. Kollase lipu režiim tähendab supleja jaoks vette minekut omal vastutusel.

Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb igal aastal juulis-augustis. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne ka ise määrata. Kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: