Reportaaž turult: Eesti maasika juurest "ununeb" Poola päritolumaa silt ({{commentsTotal}})

{{1531463340000 | amCalendar}}

Eesti maasikas, või noh, tegelikult Poola oma, lihtsalt silt ununes täna välja panna. Umbes nii võiks kirjeldada tavapärast tüssamist Tartu turul, aga kuigipalju ei erine see ka Tallinna turgudel toimuvast. ERRi toimetaja Karoliina Hussar tegi tüssamisest Tartu avaturul reportaaži.

Vaade Tartu turu väravast. Kuigi maasikate ja herneste aeg hakkab juba vaikselt läbi saama, on sagimist ja melu siiski ohtralt. Aga kõik ei olegi siin võib-olla nii rõõmus ja lilleline kui pealtnäha paistab. Tuleb välja, et ausatele kaupmeestele teevad suurt meelehärmi kelmid, kes mujalt riikidest, näiteks Leedust või Poolast, kaupa soodsa hinnaga ja suurtes kogustes sisse ostavad. Seejärel jõuab kaup lettidele aga "päritolumaa Eesti" sildi all.

"Kas teie eelistate iga hinna eest kodumaist kaupa või ei oma päritolumaa lõpuks suurt tähtsust?"

"Kui ma ikka turule tulen, siis ma ostan ikka Eestist jah," sedastab turule tõttav härra.

"Ikka tahaks Eestimaa kaupa, väga tähtis on see, ja praegu juba on ja parema kvaliteediga nii et see teeb rõõmu," vastab lettide vahel sisseoste tegev proua.

Astun leti taga askeldava proua juurde, kel nimeks, nagu hiljem teada saan, Tiia. Uurin, kas ta müüb Eesti kaupa.

"Mul ei ole kõik Eesti kaup, on ka sissetoodud kaupa, on Ungari murelit ja Hispaania kultuurmustikat."

Uurin, kas ta teab, et vahepeal müüakse turul Eesti päritolumaa alt võõra maa toodangut?

"Väga hästi tean, sest siin on hästi palju niinimetatud kokkuostjaid ju. Seda tehakse, et paremini müüa. Põhiliselt annab see tunda maasika tippajal, siis hakkab see segama maasikat, Eesti maasikat."

Põllumajandusamet käib siin ka aeg-ajalt kauba päritolu kontrollimas. Uurin, kas Tiia on ka mõnd sellist kontrolli näinud.

"Jah, ikka käivad kontrollimas, aga no jutt hakkab ju kohe liikuma kui kontroll tuleb. Ja ega siis panevad nad leti tagant lihtsalt jooksu. Eelmine aasta ma isegi tegelikult kaks korda nägin, et tõmmatakse ruttu kate peale ja minek."

"Ah,  mis nad ikka teevad, hoiatavad eksole ja läheb jälle samamoodi edasi," rehmab Tiia käega.

Aga need müüjad tulevad tagasi ja müüvad välismaist kaupa Eesti oma pähe edasi.

Astun järgmise leti juurde, kus müüjaks Ants. Uurin, kas ta oskab öelda, mis peamine välismaa kaup, mida Eesti kauba pähe müüakse?

Ants mõtleb hetke ja asub siis loetlema: "Vaarikas on üks… mis veel? ...tomat ...noo kõiki,  üldiselt kõiki. Näe, vaata, seal nurga peal on nüüd kõik Poola kaup. Kõik! Viimane üks…"

Astun siis julgelt ligi ja küsin leti taga seisva neiu käest. "Tere, otsin Eesti nime all müüdavaid Poola tomateid."

"Aga meie müümegi Poola nime all. Seal all on tavaliselt olemas see Poola nimi, lihtsalt täna ei ole. Aga muidu jah me ütleme ka, et kui nad küsivad, et kas see on Eesti oma, siis me ütleme ikka, et on Poola oma, sest me teame, milline on Eesti oma ja milline Poola oma. Kui vastas müüakse Eesti oma, siis ma ei ütle et see siin on Eesti oma."

Aga kui tihti inimesi üldse huvitab, kas tegu on Eesti tootega?

"See tegelikult huvitab neid päris palju. Vahepeal on nii, et nad isegi võtavad näiteks paar tomatit ja alles siis küsivad, et kas see on isegi Eesti oma ja siis ma ütlen ei ja siis nad panevad tagasi ja lähevad minema."

Müüjatega vesteldes on selge, et kõik avaturul kauplevad müüjad tajuvad probleemi.

Proua koputab enda selja taga olevale vaheseinale ja hüüab kõrvalleti müüjale Jaanisele: "Jaanis, mis tomat sul on?"

"Mul vä? Hispaania," tuleb vastus.

"Tegelikult ka?"

Jaanis vaatab üle letiridu eraldava vahekäigu, silmab mind ja ütleb siis, et tomat on ikka Eesti oma.

"Hästi palju tehakse tomatiga niimoodi ja hetkel võib olla ka kurgi ja oaga niimoodi. Enamasti kui see kontroll tuleb, jooksevad letid lihtsalt tühjaks neist, kes nagu valetavad."

Selleks hetkeks, kui mikrofoniga Jaanise juurde jõuan, on temagi juba kadunud.

Sellist põgenemist aga turgudel siiski tihti ei näe, kuna Põllumajandusameti nõuniku Saima Evendi sõnul pole iganädalasteks turureidideks vahendeid ning ka protsess ise on keeruline.

Kust see tomat ikkagi pärit on?

"Ma täiesti mõistan Eesti tootjat kes kurdab ja kaebab," tunneb Saima Evendi kaasa. Aga vahelevõtmine on keeruline, sest kui paberid on olemas, siis kuidas teha kindlaks, millal tal Eesti kaup otsa saab ja ta asub müüma Poola marja. Eriti raske ongi vahet teha näiteks maasikatega.

Praegu puudub võimalus tuvastada, kus mari kasvanud on. Soomes ja Rootsis kasutatakse isotoopmeetodit, aga see on kallis, mistõttu seda praegu Eestis juurutada ei suudeta.

Tartu turu juhataja Ivo Tombaku sõnul tegeleb ka turg probleemi lahendamisega

"Me oleme omapoolt nagu teatud samme ka astumas. See päritolu teema on kõige olulisem info külastaja jaoks, kuigi turul otseselt mingit kohustust seda kontrollida pole. Ja no tegelikult me ei saagi, meil pole õigust saatelehti kontrollida."

Tartu turg püüab omalt poolt probleemi lahendada kvaliteedimärgiga. Seda väljastab turg kauplejatele. "Ja justnimelt siis nendele kauplejatele kelle puhul me saame olla kindlad et nende müüdud tooted on siis kvaliteetsed ja kontrollitud."

Tartu turu kvaliteedimärk. 

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: