Kui teile tehtaks ettepanek kandideerida Narva volikogu esimeheks, kas te siis kandideeriksite?

Esiteks, see sõltub sellest, kes teeb sellise ettepaneku ja teiseks on see, et millised kokkulepped sellega koos käivad.

Aga millised need ideaalsed tingimused teie jaoks oleks?

Minu jaoks on ühe vea kõrvaldamine kõige tähtsam probleem praegu Narvas. See on leping haridusministeeriumiga, mis jätab Narva maksimaalselt kaks gümnaasiumi. Ning minimaalselt kolmandikul lastest, kes praegu õpivad gümnaasiumi astmes, jääb keskhariduseta. Selles küsimuses on vaja kokkuleppeid. Kõik ülejäänud mulle tundub Narva linnas enam vähem korras.

Selle üle on arutatud, et teile see ettepanek teha. Kas teil on volikogu juhtimisest kellegagi ka juttu olnud?

On küll juttu olnud, aga küsimus on selles, et ma olen keskerakondlane ja minu jaoks on vastuvõtmatu see, et saaks kandideerida kellegi teise nimel, mitte Keskerakonna nimel.

Millisena see lahendus teie jaoks paistab?

Linn peab säilitama vähemalt kolm munitsipaalgümnaasiumi. See oleks teatud määral päästnud olukorra, aga see on võimalik ainult siis, kui Keskerakonnast koosnev enamus Narva volikogus saab aru, et praegu toimuv poliitika on linna jaoks hukatuslik.

Kas on reaalne, et te omavahel kokkuleppele jõuate?

Vältimatu on ainult surm ja maksud. See, et keegi saab targemaks, on igal ajal võimalik.

On teil nendega mingid kõnelused käsil?

Ma ei keeldu suhtlemast kellegagi, aga teatud pinged on olemas. Kui volikogu võttis vastu otsuse anda linnavalitsusele luba allakirjutamaks sellele lepingule vastavalt millele on 2022. aastal Eesti kolmandas linnas vaid kaks gümnaasiumi. Kui seda otsustati, siis tehti kõik selleks, et ma ei pääseks sellele istungile. Mul oli rahanduskomisjoni istung riigikogus. Meil on alati toimunud volikogu neljapäeviti ja just see istung selleks, et ma ei saaks kolleegidele selgitada, millega lõpeb see avantüür, viidi üle teisipäevale. Nii, et minu arvates mina ei ole see inimene, kes peaks selle esimese sammu tegema.

Kuidas volikogu esimehe otsimine Narvas üldse nüüd lähitulevikus edasi läheb?

Meil on teatud pinged olemas juba pikemat aega ja need välistavad selle, et ma võtaks sellistest protsessidest nagu volikogu esimehe kandidatuuri otsimine osa.

Kuidas te hindate eelmise volikogu esimehe Aleksandr Jefimovi tööd?

Seaduse järgi korraldab volikogu esimees volikogu istungeid, komisjonide tööd, esindab linna. Kõik see, mis on kirjalikult seaduses, see on traditsiooniliselt meil juba 20 aastat üsna ilusasti korras. Sellele välisele küljele pretensioone ei ole.

Aga mul on sama etteheide talle, mis kõigile teistele. See on selline külm kõht nendes küsimustes, mis puudutavad pikaajalisi linna perspektiive. Ja minu jaoks on jälle see haridussüsteemi küsimus. Põhiline on see, et tema, aga üldiselt ka kõik teised, on väga ükskõiksed selle suhtes, mis juhtub Narvaga lähema 10-20 aasta jooksul.

Kuidas teile praegu üldse elu Narvas tundub ja Narva tulevikuperspektiiv?

Kui keegi näitaks meile seda Narvat, mis oli 90-ndatel, siis enamus poleks uskunud, et selline asi on võimalik. Veel 1999. aastal ma kuulasin tollase siseministri (Tarmo Loodus - toim.) prognoosi selle kohta, et 20 aasta pärast elab Narvas 30 000-35 000 inimest, ehk täpselt niipalju, kui on vaja elektrijaamade teenindamiseks ja pensionärid, kes ei jõua linnast välja. Praeguseks on elanikke siiski 58 000. Iga aastaga paraneb linnapilt. Need inimesed, kes tulevad Kesk-Eestist või Lõuna-Eestist, kes ei ole ammu või üldse mitte kunagi Narvas käinud, need teevad suu ammuli vaadates meie kaldapealset ja kesklinna. See muidugi ei ole Pariis, aga oodatav pilt oli neil hoopis mingi muu. Ja paistab, et see tendents on üsna positiivne ja linn nagu teised Eesti linnad, areneb õiges suunas.

Aga areneda saab see omavalitsus, kus on noored pered, kus kasvatatakse lapsi. See, millega me peame ka kohaliku omavalitsusena tegelema. Kui noor pere näeb, et tema lapsel ei ole perspektiivi. Ta ei tõmba eestikeelset õpet gümnaasiumis välja. Siis ta hakkab vaatama, et selline võimalus õppida 60/40 süsteemis on Tallinnas olemas, see tähendab, et on vaja Tallinnasse kolida või Venemaale, kus iga päevaga tegelikult pilt muutub positiivsemaks.

Asi pole mitte selles, et paljud sõidavad sellepärast ära, aga sõidavad ära just sellised, kellest sõltub perspektiivis linna areng.

Nii, et ma näen nii üht kui ka teist.

Mida tuleks linna arenguks teha, et linnale olulised inimesed ei lahkuks?

Selleks on vaja säilitada haridussüsteem. Linnal on väga suured strateegilised probleemid lahendatud, nagu näiteks vett ja kanalisatsiooni puudutav. Veel oleks vaja mõelda transiitteedele. Kui üldse mingi transiit säilib, siis oleks vaja tõsiselt tegeleda "transpordisilla" ehitamisega, mis oleks väljaspool Narvat ja annaks võimaluse transiidil liikuda vabamalt kui see praegu toimub. Need on sellised juba valitsustasemel teemad. Kommunaalteemadega saadakse Narvas hakkama suurepäraselt. Aga ei ole seda nägemust, mis linnaga juhtub, kui kaob võimalus noortel saada gümnaasiumiharidust.

Kas valitsus on teinud Narvaga seoses õigeid otsuseid? Kuidas te hindate valitsuse Ida-Virumaa ja Narva poliitikat?

Mina koos kolleegidega, Valeri Korb, Martin Repinski ja nüüd Eevi Paasmäe, me oleme oodanud rohkem. Räägitud on küll Ida-Virumaast ja nimetatud on üsna suuri summasid investeeringuteks. On räägitud 100 miljonist, siis 200 miljonist. Aga see, mida me näeme riigieelarves, see esialgu sellele ei vasta. See tähendab, et see on nagu perspektiivis ära jaotatud mitmeks aastaks. Me ju ei saa kindlad olla, et me oleme ka järgmises valitsuses ja seepärast on teatud skepsis olemas.

Aga kuidas Keskeranna juhitud valitsuse poliitika erineb selles küsimuses Reformierakonna juhitud valitsusest?

Sellega, et ta siiski tegeleb konkreetsete küsimustega ja konkreetsete objektidega. Kui vaadata Reformierakonna valitsust ja kõiki neid valitsusi, mis on olnud möödunud 10 või 12 aasta jooksul, siis deklaratiivne Ida-Viru arenguprogramm on kõik, mida nad on suutnud ära teha. Kui Narva on saanud mingeid vahendeid näiteks Euroopa tasandusfondist või riigieelarvest, siis see on sel juhul, kui teistel lihtsalt ei ole võimalik seda raha saada. Noh, näiteks käib mingi Euroopa raha jaotamine ja selgub, et Narva on üks väheseid või ainus omavalitsus, kus krediidi maksimaalne piir ei ole ületatud ja kus on võimalus võtta krediiti selleks, et saada kaasfinantseerimist ja on olemas valmis projekt, mida saab realiseerida. Nii nagu juhtus meie Bastionide kasemattidega. Ma ütleks, et Keskerakonna valitsus on palju konkreetsem kui Reformierakonna valitsus, mis ei tähenda, et see ei võiks olla veel rohkem konkreetne.

Kas kohapealsed inimesed tunnevad tänapäeval rohkem riigi kohalolu ja toetust?

See on üsna imelik küsimus. On ammu möödas need ajad, kus mõni võis arvata, et ta elab kuskil mujal, mitte Eesti Vabariigis.

On ju palju räägitud, et riik on pidanud Ida-Virumaad ja Narvat teatud mõttes eripiirkonnaks. Kas nüüd on see muutunud?

Esimesed 20 aastat või isegi rohkem, taasiseseisvunud Eestis oli väga subjektiivne suhtumine nii Ida-Virumaasse tervikuna kui ka Narvasse. Mulle tundub, et viimasel ajal hakkavad mõned asjad selles valdkonnas muutuma. See nõuab aega. Kui propaganda on kõik mustaks valanud, siis see võtab aega, et näha, et tegelikkuses pilt on hoopis teine.

Millist musta propagandat te silmas täpselt pidasite?

1999. aasta. Tarmo Loodus, siseminister tuleb Keskerakonna fraktsiooni, näitab meile Eesti kaarti, tegemist oli haldusreformiga ja ma näen, et Narva ümber on paks, punane joon. Ma küsisin, et mida see tähendab. "See on punane linn, ebalojaalne Eestile". Seda rääkis tollal siseminister. /.../ Sellist propagandat on tehtud aastakümnete jooksul. Mõnikord tehakse ka praegu.

Kas need ajad on nüüd möödas?

Mulle tundub küll.

Kas see, et valitsus Narvaga rohkem tegeleb ja Narvale tähelepanu osutab on tingitud ka Krimmi sündmustest?

Kõik algas sellest, kus tapeti inimesi, enne seda kui Krimm referendumil otsustas saada vabaks ja liituda Venemaaga. Tapeti mitukümmend inimest Ukraina territooriumil, neil ei olnud mitte mingit illusiooni selle suhtes, mis juhtub, kui nad ei hakka võitlema oma vabaduse eest. Ja sama on Donbassiga.

Selleks, et korduks Donbassi stsenaarium Eestis, on vaja, et keegi hull kuskil väga kõrgel võtaks vastu otsuse ja hakkaks pommitama Narvat. Ma ei kujuta selliseid lolle Eestis üldse endale ette. Nii, et need stsenaariumid on meil välistatud. Kui keegi ei tapa siin inimesi, siis ei juhtu ka mitte midagi.

Aga kas meie valitsus hakkas tegutsema nende sündmuste tagajärjel?

Tõenäoliselt mitte. Kui te mõtlete seda valitsust, siis [tegutseb ta] tänu sellele, et me oleme erakonnana palju siin töötanud ja teame, mida on vaja selleks, et Ida-Viru areneks koos ülejäänud Eestiga. Ma arvan, et mitte keegi ei võta õppust võõrastest vigadest, tavaliselt eelistatakse oma vead ikka ära teha. Ja paistab, et seoses Ida-Viruga on kõik vead juba tehtud.

Mida te selle all silmas peate?

Kogu see suhtumine, mis oli 90-ndatel ja need vead, mis on seotud kohaliku tööhõivega, suurettevõtetega jne. Need on ju kõik läbi tehtud.

Mida te arvate sellest, et president Kersti Kaljulaid läheb kuuks ajaks Narva?

Mul on hea meel, et president ei puhka nagu Ukraina president, kes käib kuskil Seišellidel ja nädalaga raiskab seal pool miljonit. Alati on hea meel, kui keegi puhkab Eestis. Raha jääb koju.

Aga kui tõsiselt rääkida. Mida te arvate sellest, et president Kaljulaid läheb Narva, võtab terve hotelli enda ja oma töötajate tarbeks, kohtub inimestega, omavalitsusjuhtidega, ettevõtete juhtidega? Millist mõju see avaldab Narvale ja kohalikule piirkonnale?

Sõltub sellest, kas ta saab objektiivse pildi silme ette. On võimalik panna ritta ühed ettevõtjad ja kohalikud aktivistid, aga ka teine ja kolmas rida ja nad kõik hakkavad rääkima absoluutselt erinevaid asju. Selleks, et saada objektiivne pilt, on ühest kuust vähe, kuigi proovida võiks ikka. Mida rohkem on Eesti tipp-poliitikas inimesi, kes enam-vähem kujutavad ette, mis ja kuidas toimub üle Eesti.

Üldiselt peate positiivseks seda presidendi algatust?

Ma olen positiivne iga inimese suhtes, kes tuleb Narva, kas tööle või puhkama. See on alati väga hea. Seda saab ainult kiita.

Lõpetuseks küsin teilt Keskerakonna riigikogu valimiste kandidaatide kohta Narvas. Kas Ida-Virumaa ja Narva esinumber on teil paigas?

Formaalselt ei ole, aga teadaolevalt on see Yana Toom.

Mis teist valimistel saab?

Ei tea, seda otsustab meie erakonna juhatus.

Ilmselt oleksite ise soovinud olla Yana Toomi asemel esinumber?! Aga mis on teie järgmine eelistus?

Ma ei soovi olla esinumber ennekõike sellepärast, et tegelikult see peaks olema üks väga suur töö. Ma elasin selle aasta 7. mail üle ajuinfarkti ja mul on praegu taastumisaeg. Mul on peale seda olnud riigikogus ettekandeid ja komisjone ja enam-vähem olen suutnud sellest üle saada. Aga rahanduskomisjoni koht ei ole see, kust sa võid paralleelselt juhtida seda komisjoni ja sealjuures kaitsta riigieelarvet ja samas juhatada kuskil valimiskampaaniat. Nii, et ma ei unista sellest esinumbri kohast. Las otsustab Keskerakonna juhatus.