Eesti keskmine õhutemperatuur oli juulis 19,9 °C, mis on 2,5 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 17,4 °C), selgub ilmateenistuse kuukokkuvõttest. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 34,2 °C (29.juuli, Tallinn-Harku) ning miinimumiks 5,7 °C (4. juuli, Jõhvi).

Eriliselt soojad olid juulikuu kaks viimast dekaadi. Keskmine õhutemperatuur oli teisel dekaadil 21,4 °C (norm 17,7 °C). Alates 1961. aastast on see teine tulemus. Juuli teine dekaad oli veel soojem 2010. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 23,2 °C.

Kuu viimasel kolmandikul oli aga keskmine õhutemperatuur 22,9 °C (norm 17,6 °C). Alates 1961. aastast ehk viimase 57 aasta jooksul pole nii sooja juuli lõppu olnud.

Alates 12. juulist kuni kuu lõpuni oli Eestis maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja enam. Mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur kahel kuni kuuel järjestikusel päeval üle 30 kraadi.

Tavatu kuumus ja kuivus on Läänemere äärde jõudnud idakaarest. Tavapäraselt kerkib südasuveks suure ulatusega Euraasia mandril temperatuur kõrgeks, maismaa-alade kohal kujuneval õhumassil on niiskust napilt. Läänemere ümbrusse jõudmisel toob selline õhumass meile harilikult oodatud südasuvist sooja, et siis taas ruumi teha Atlandilt tulevatele tsüklonitele, mis toovad kaasa jahedust ja niiskust.

Sel suvel on tsüklonid jäänud Islandi-Gröönimaa piirkonda tiirlema, põhjuseks tugeva antitsüklonaalse protsessi domineerimine Euroopa lääneserva ja/või Skandinaavia kohal. Veteväljade kohal kujunenud niisked parasvöötmelised õhumassid on jäänud ookeani kohale tiirlema, sest edasitee itta on suletud olnud.

Juulikuu oli ka eriliselt kuiv. Eesti keskmine sajuhulk oli 26 mm, mis on 36 protsenti normist (paljuaastane keskmine 72 mm). Alates 1961. aastast on juuli veel kuivem olnud 1994., 2006. ja 1967. aastal.

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti tänavu 45 mm (31. juuli, Tiirikoja).

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 309 tundi, mis on 107 protsenti normist (paljuaastane keskmine 288 tundi).