Heraldikanõunik: kanepileht omavalitsuse vapile sobib, rändrahn mitte
Riik nõuab omavalitsuste vapikavanditelt küll vormilist vastavust heraldikanõuetele, kuid sisulisi piiranguid vapil kujutatavale ei ole. Sestap sobibki ametlikuks vapikujundiks näiteks Kanepi valla kanepileht, kuid rändrahn mitte.
"Riik on seadnud vormile heraldilised tingimused, kuid ideele ei ole mingeid piire seatud. Riik saabki hinnata ainult seda, kas vapikavandil kujutatud kanepileht on vormilt äratuntav," tõdes riigikantselei heraldikanõunik Gert Uiboaed.
Kanepi vald oli üks 35 omavalitsusest, kus seoses haldusreformiga otsustati korraldada konkurss uue sümboolika leidmiseks. Omavalitsustes eelvaliku läbinud kavandid kinnitab Eestis riigikantselei. Kuna kanepileht oli selge ja äratuntav, kiidetigi see ametlikult heaks – ühena vähestest vapikavanditest, mis kohe esimese korraga korraga heraldikakomisjoni sõela läbisid.
Samas näiteks rändrahn omavalitsuse vapile ei sobi.
"Igapäevaelust või loodusest tuttavaid objekte võib heraldikas kujunditena kasutada, aga need peavad siiski olema laiema sümbolväärtusega. Nad ei saa kujutada lihtsalt mingit konkreetset objekti: näiteks mõni rändrahn võib olla kogukonnale väga iseloomulik, aga mitte keegi teine ei saa aru, mis see must või hall lätakas vapikilbi peal on," rääkis Uiboaed.
Peamised eksimused: värvireegel ja info üleküllus
Esimese hooga vastasid riigikantselei heraldikakomisjoni kõigile nõuetele vähesed haldusreformi käigus sündinud liitomavalitsuste uue sümboolika kavandid.
"Omavalitsuse sümbol ei ole kindlasti pelk joonistus, ta ei saa olla looduspilt või mõne objekti kujutisfoto. Sümbol ongi ju eesti keeles võrdkuju. Ta peab võtma kokku omavalitsuse identiteedi, tema äratuntava sõnumi. See peab olema arusaadav nii inimesele, kes selles omavalitsuses elab kui ka inimesele, kes sellest omavalitsusest pole kunagi kuulnudki. Samas peab ta eristuma kõikidest teistest," kirjeldas Gert Uiboaed.
Kõige enam vigade parandust vajasid konkursi käigus välja valitud töödel eksimised värvireegli vastu.
"Heraldikas on olemuslikult oluline, et kilbikujundid oleksid loetavad, arusaadavad, nähtavad. Kui kõrvuti paiknevad värvused ei ole üksteise suhtes kontrastsed, tekib üks ühevärviline pilt, kust pole võimalik eristada kilbipildi iseloomulikke tunnuseid," seletas Uiboaed.
Lisaks kiputakse tema sõnul tihti panema liiga palju ideid panna ühte sümbolisse.
"Reaalsus on see, et inimsilm peab seda vappi lugema ühe silmapilguga. Kui seal on visuaalseid sõnumeid 3-6, siis parimal juhul jõuab vaataja ainult üht neist teadvustada ega märka ülejäänusid. Kõige hullemal juhul on kompositsioon nii fragmenteeritud, et silm ei erista mitte midagi. Kui siis hetk hiljem küsitakse, mida sa seal vapi peal nägid, siis tunned, et ei tea, midagi nagu oli, aga ma ei suuda öelda, mis."
Haldusreformiga seoses sümboolikakonkursi korraldanud 35 omavalitsusest viis veel viimistlevad oma kavandit ning kaks ei ole veel oma kavandeid riigikantseleile esitanud.
Allikas: Uudis+