RIA: Euroopa Parlamendi valimised võivad saada küberrünnakute märklauaks ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Meie IT-turvalisuse eest hoolt kandva riigi infosüsteemi ameti (RIA) raporti järgi võib küberrünnakute märklauaks saada tuleva aasta mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Vastvalminud küberturvalisuse käsiraamat peaks aitama ohte vältida.

RIA eestvedamisel valmis küberturvalisuse käsiraamat, mis on mõeldud valimiste korraldajatele ja küberturvalisuse eest vastutajatele. Raamat on kokku pandud, arvestades konkreetseid juhtumeid Euroopa Liidu liikmesriikide valimistest ning mõeldud ka nendes riikides kasutamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Käsiraamatus on kirjas võimalikud ohud, mis võivad tekkida, alustades valimisnimekirjade koostamisest kuni häälte lugemise ja tulemuse avaldamiseni.

RIA juhtivanalüütik Liisa Past tõdes, et valimised on viimastel aastatel muutunud küberrünnete üheks populaarsemaks sihtmärgiks. Näiteid, miks sellist juhendit on vaja, on päris palju. 2016. aastal sattusid küberrünnakute ohvriks Prantsuse hilisema presidendi Emmanuel Macroni ning USA presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaania.

"Nende kübervahenditega saadud materjali, ennekõike varastatud e-kirju kasutati selleks, et tekitada kandidaatidele piinlikkust, ja teiseks, et läbi selle segaduse ja piinlikkuse heita varju kogu demokraatlikule protsessile," rääkis Past.

Ukrainast on näide, kus enne ametlike valimistulemuste avaldamist vahetati ära veebilehe esikülg ja esitati valed tulemused.

Eestis pole olnud juhtumeid, mis oleksid mõjutanud valimistulemust, kuid proovi on tehtud.

"Selle pika aja jooksul, mil Eestis on kübervahendeid kasutatud, kahtlemata katseid ja uksele koputamisi on olnud, aga mitte midagi sellist, mis oleks tõsiselt mainimisväärne," ütles valimisteenistuse juht Priit Vinkel.

Järgmisteks küberrünnakute märklauaks võivad saada Euroopa Parlamendi valimised tuleva aasta mais.

"Euroopa Parlamendi valimised olid viimati aastal 2014 ehk selles muutunud julgeolekuolukorras, kus valimised ja selline ühiskonnademokraatlik toimimine on küberrünnakute sihtmärk, ei ole toimunud Euroopa Parlandi valimiste keskset korraldust," rääkis Past.

Kuigi Eesti on väike ja võib oletada, et pahalastele ei paku Eesti valimiste ründamine kuigi suurt huvi, tuleb selleks Vinkeli sõnul siiski valmis olla.

"Eeldada midagi on lühinägelik. Pigem eeldame seda, et ühele või teisele pahalasele või osapoolele võib ikka kasulik olla kui mitte muud, siis vähemalt segadust külvata," ütles ta.

Viimase paari aasta kogemus näitab, et häälte lugemise ja kogumise vastu on ründeid harva. Pasti sõnul on tunduvalt rohkem olnud ründeid kandidaatide ja erakondade vastu. Põhjuseks see, et poliitikud ei oska enamasti küberohtu märgata. Näiteks on nad jätnud vahetamata salasõna ning langenud ka õngitsuskirjade ohvriks.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: