Himma: küllastunud inforuum paneb ajakirjanikke mõtlema kvaliteedile

Ajakirjanduse peamine eesmärk on pakkuda avalikkusele tasakaalustatud, faktipõhist ja objektiivset teavet, et demokraatliku ühiskonna liikmed saaksid langetada teadlikke valikuid. Sestap on võltsuudiste plahvatuslik levik pannud ajakirjanikke ja väljaandeid uuesti mõtestama enda elukutset, mistõttu võivad võltsuudised hoopis päästa ajakirjanduse ning tõsta selle kvaliteeti, arvas ERRi teadusportaali Novaator vastutava toimetaja Marju Himma.

Samas leidis meediaekspert Marek Reinaas, et võltsuudised on viimane asi, mis võiks ajakirjandust päästa. Tema hinnangul on võltsuudiste laine tekitanud kliki-põhise ajakirjanduse võidukäik. Seejuures arvas Reinaas, et Eestis on siiski suht vähe võltsuudised.

Samas meenus Reinaasale juba suletud ajaleht "Post", mis tema sõnul koosnes 70-protsendil uudistest, mille ajakirjanikud olid pastakast välja imenud. "See oli lõbus ja kohutav lugemine. Kuna ajaleht Post on hingusele läinud, siis see on elementaarne näide sellest, et võltsuudised ei päästa ajakirjandust," arvas Reinaas.

Alternatiivväljaande "Objektiiv" autor Markus Järvi arvates peab vaatama laiemat pilti ja mitte lihtsalt jääma pidama võltsuudiste temaatika juurde. "Ajakirjandus väljaanded on eelkõige äriühingud ja kui te nüüd küsite ükskõik millise äriühingu juhilt, mis on tema ettevõtte eesmärk, siis nad vastavad kasvõi kell kolm öösel unise peaga, et see on kasumi teenimine," arutles Järvi.

Sestap leidis Järvi, et tõe levitamine, kallutama ühiskondliku diskussiooni toetamine ja demokraalike printsiipide järgimine pole meediaväljaannete peamine eesmärk. "Üks selle probleemi samamoodi allaneelatud järelm on see, et kui lööme lahti näiteks Postimehe portaali, siis seal on arvamus ja uudisrubriik, kuid äkki potsatab sinna alla Elu24, mis räägib kuidas keegi välgatas midagi ja keegi on kellegagi suhtes," tõdes Järvi. 

Noored ja täiskasvanud elavad erinevas inforuumis

_{Loovagentuuri Creatly produtsent Brait Pilvik Autor: Anna Aurelia Minev/ERR}

Arutelust selgus, et noored tarbivad küll meediat, kuid sageli ei ole see uudisajakirjanduse vormis. Nii nagu on küllaldaselt valida erineva meediasisu, sotsiaalmeedia, alternatiivmeedia ja ajakirjanduse vahel, on küllaldaselt valikut ka noorte osas, keda kõnetada.

Võtame näiteks erakonna Eestimaa Rohelised esinaine Züleyxa Izmailova, kes kasutas eelmisel valimistel noorte kõnetamiseks sotsiaalmeedia kampaaniat. Tema hinnangul oli see edukas ning kaasas paljusid keskkonnateemadest hoolivaid noori.

Seda toeta Tartu Ülikooli meediasotsioloogia dotsendi Ragne Kõutsi näide oma hiljutisest teadusartiklist, millest ilmnes, et Eesti noortel on päris hea arusaam, mis on oluline ja mis mitte ning millistesse allikatesse tuleb suhtuda kriitiliselt.

Seega pole tõsi, et noored ei tarbi info saamiseks meediat, nad lihtsalt ei kasuta sageli neid meediakanaleid, mida on igapäevase info saamiseks harjunud kasutama vanemad elanikud.

Laps ei saa nutisõltuvusest lahti, kui vanem on sõltuvuses

Võiks arvata, et olukorras, kus juba algkoolilastel on oma isiklik nutitelefon ja tohutu hulk interaktiivset infot mõjutab pidevalt lapsi, hakkavad nad ka sellega harjuma ning rööprähklemine on kaasaegses maailmas loomulik oskus, isegi vajadus. Pereterapeut ja psühholoog Kätlin Konstabel nii ei arvanud.

"Lapsed ega täiskasvanud ei ole infomüraga ära harjunud, sest vastasel juhul nad oleks kogu aeg rõõmsad. Aga tegelikult on tekkinud suur segadus, sest infot on liiga palju. Ainuüksi ühe sõna guugeldamisega tuleb väga palju vasteid ja palju sellest on paraku ka valeinfo. Selline olukord tekitab väga palju ärevust."

Kui istute oma nutiseadmes juba 20-30 minutit ja näiteks teie lapsed käivad küsimas midagi ning te vastate "ah tee, mis tahad, emme puhkab natuke", siis see on ilming sõltuvusest. Autor: Bruno Cervera/Unsplash/CC

Teadusraha jõudmiseks protsendini SKTst on vaja erakondadeülest kokkulepet

Teadusraha riigieelarves on väljendatav lihtsa tehtena 1% + 2% = 3%, milles 1% on riigieelarvest teadusesse suunatavat raha, 2% erasektorist tulevat raha. Paraku on see vaid strateegiates toimiv tehe. Riiklik rahastus on eesmärgist täitnud vaid umbes kolmveerand. Miks see nii on, et strateegiates seatud eesmärkideni ei jõuta?

Kõigist valimisprogrammidest leiab ilmselt selle lubaduse, et teadusele on riigieelarves ette nähtud 1% SKTst. See on olnud seal ka varem ning sedastatud ka koalitsioonilepetes, ehkki reaalsuses pole sõnadest kaugemale jõutud.

Lapsevanem – kui noor ütleb, et tal läheb "tavaliselt", ära rahuldu sellega

Kui noor ütleb, et tal läheb tavaliselt, tuleks alati täpsustada, mis selle sõna taga on. Olla võib nimelt hulk depressioonile viitavaid sümptomeid, nentis ise depressiooni läbi põdenud Helen Voogla arvamusfestivalil laste ja noorte depressiooni teemalisel arutelul.

"Kui mu ema minu käest küsis "kuidas sul läheb?", vastasin alati "tavaliselt". Aga alati tuleks täpsustada, mida see tähendab: tavaline tähendas minu puhul, et ma magasin kõik päevad voodis, ei tundnud millega vastu huvi, ei jaksanud midagi teha ja mõtlesin enesetapumõtteid," meenutas Voogla.

Soonvald arvamusfestivalist: sooja ilmaga on sooja õhku niigi palju

Arvamusfestivali 2. päev Autor: Jan Vutt/ERR

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ütles Paides toimuval arvamusfestivalil, et üritus vajab muudatust ja inimesi, kes päriselt püüks head ideed üles korjata ja aidata need ellu viia.

Soonvald kordas oma mullust mõtet, et arvamusfestival iseenesest on väga hea, sest muidu teaksime Paidet vaid perekond Sarapuude kaudu.

"Jah, meid pole sel aastal Paides. Oleme kaalunud seda juba viimased kolm aastat, kas tulla või mitte. Oleme ideoloogilisse ummikusse jõudnud, et miks me siia tuleme? Meil, jumala abiga, on võimalik tänaste ja tulevaste lugejatega suhelda igapäevaselt. Üha rohkem on sellest saanud siin turundusettevõtmine, nii meediaväljaanded kui ka erakonnad teevad siin turundust," põhjendas Soonvald.

"Rahva teenrid": valimislubadustele on vara tähelepanu pöörata

_{Keskerakond tõi Paides välja oma peamise valimislubaduse kevadistel parlamendivalimistel Autor: Olev Kenk/ERR}

Seni avalikus tulnud valimislubadusi tuleks pigem võtta testimisena, sest seisukohtade korrigeerimiseks on veel riigikogu valimiste eel aega küllalt, ütlesid Postimehe ja Delfi peatoimetajad Lauri Hussar ja Urmo Soonvald.

Lauri Hussar nimetas praegu toimuvat pigem ideede sõelumiseks. Ta pole sugugi kindel, et välja käidud ideed valimisprogrammi jõuavad, sest lubaduste puhul tuleb arvestada katteallikatega.

Soonvaldi sõnul võivad kõik maksuidees kahvatuda, kui tuleva aasta veebruaris algab 2018. aasta tulude deklareerimine ja selgub, kas praegune maksusüsteem on nii keerukas kui väidetud.

"See debatt ja kaos, mis siis võib juhtuda, nullib ära kõikide erakondade - eelkõige Keskerakonna, Isamaa ja SDE - ideed ja see fookus läheb maksude deklareerimisele läbi selle kaose," ütles Soonvald.

Toom: Trump võib patsutada ja musitada, aga see ei tähenda midagi

"Trump või patsutada õlale, naeratada ja musitada, aga see ei tähenda midagi. Paar nädalat tagasi ta patsutas ja musitas Putinit, aga see midagi ei tähendanud," viitas Toom hiljutistele Venemaa vastastele sanktsioonidele.

Toomi hinnangul pole Euroopa Trumpist arusaamise paradigmat kohendanud viimase käitumise põhjal. "Nüüd vist õpime ära. Iga kord, kui arvame, et nüüd on läbimurre, siis järgmisel ta säutsub midagi otse vastupidist. Tema jaoks see America First ongi vist ainuke õige motivaator. Peame iga kord vaatama, mida ta üritab võita enda jaoks. Partnerlus kui selline teda ei huvita."

Yana Toom ja Urmas Paet Autor: ERR

Reedesed arutelud

Vaata järele ning mõtle kaasa: Jüristo ja Pajula sõnaduell

_{Arvamusfestivali 1. päev Autor: Anna Aurelia Minev/ERR}

Tarmo Jüristo ja Hardo Pajula on tuntud maailmavaateliste erinevuste poolest. Lasime nad kokku sõnaduellis ja andsime aukohtunikuks vahele ERRi uudistetoimetuse juhi Anvar Samosti. Tuntud mõtlejad arutlesid, kuidas maailmavaated on läbi inimajaloo vorminud ühiskonda, majandust ja poliitmaastikku.

Võiksime proovida duelli sõnades edasi anda, aga see kaotaks oma väärtuses sama palju kui tulpide hind pärast Hollandi tulbimulli. Sestap soovitame kindlasti võtta see tund ja ja vaadake ERRi lava avapäevale ülimalt väärika lõpu pannud duelli.

Arvamusfestivali esimene päev pildis

Raud: ahistamiskultuuri püsimine võib viia vägistamiskultuuri tekkeni

#metoo on aasta sõna ja skandaalid ei vaibu. Kas ja kuidas on pärast aastat inimeste teadvus ja suhtumine ahistamisse muutunud? Arutelus osalesid justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL), Kadi Viik Feministeeriumist ja LGBT+ kogukonna esindaja Kristiina Raud. Vestlust modereerisid Triin Toomesaar ja Rain Kooli.

Eesti laste uni on võrreldes Põhjamaade eakaaslaste unega väga kehv

Eesti väikelaste uni on üks kehvemaid Põhjamaades. Ja see võib olla tingitud suuresti sellest karmist 2,5-tunnisest päevasest unest lasteaias.

Teadlased: tselluloositehase juhtum õpetas mõndagi akadeemilisest vabadusest

Teadlased ja ametnikud arutasid, kas, mil määral ja kuidas piirasid akadeemilist vabadust Rail Balticu, puidurafineerimistehase ning ülikoolide kokkuleppe juhtumid.

Arvamusfestivali 1. päev Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Paides kinnitati SDE infotehnoloogia- ja ettevõtlusministri kandidaadiks Rene Tammist

_{Rene Tammist Autor: Priit Mürk/ERR}

Paides Arvamusfestivalil kogunenud sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) juhatus kinnitas Rene Tammisti kandidatuuri ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohale. Tammist lubas, et lahkub taastuvenergia koja juhi kohalt, et vältida huvide konflikti.

Paidest eetrisse läinud Vikerraadio saates "Uudis+" küsis saatejuht Mirko Ojakivi Tammistilt, mida võtta ette Auvere elektrijaamaga aastal 2030, kui taastuvkoja seisukohast saabub aeg, mil Eesti peaks sajaprotsendiliselt taastuvenergiale üle minema.

Tammist vastas, et eristab oma rolli taastuvenergia koja juhina, kellena selle seisukoha välja ütles, ministri rollist. Tammisti sõnul on Sotsiaaldemokraatliku erakonna seisukoht minna taastuvenergiale üle siiski järk-järgult, ilma lõpptähtajata.

Tulevase ettevõtlusministri kinnitusel langetab ta energeetikaalaseid otsuseid koostöös oma erakonnaga, kes töötab seisukohad välja ühisloomes.

Sookvoodid teaduses: kas teaduses võiks naised ja mehed lüüa lahku nagu tippspordis?

Naisprofessoreid ja grandisaajaid on naiste hulgas vähem. Eesti Taduste Akadeemia 72 akadeemikust vaid neli on naised. Selgelt on teaduses vähem naisi, eriti juhtivatel ametikohtadel. Miks see nii on, räägiti arutelus "Kas sookvoodid on koledad sookollid? Arutelu teadusmaastiku näitel".

Rain Kooli juhtimisel pandi rambivalgusesse arutelu kuulajate kogemus soolõhega kokkupuutumisest. Autor: Marju Himma/ERR

Selles arutelus kaardistati soolist lõhet mitme nurga alt, toodi välja mitu kitsaskohta, mida muuta. Lahendused, mis kõlasid, on kokkuvõtlikult sellised:

Naised peavad end enesekindlamalt esitlema, olema julgemad ning uskuma, et nad on sama head kui konkureerivad mehed.
Kuna naised ise kipuvad sageli mehi nägema juhtidena ning eelistama neid ka juhtivatele kohtadele valides. Vaja on tagada sisuline võrdsus kandidaatide vahel, olenemata nende soost.

Poisse ja tüdrukuid ei peaks kasvatama soosides üht või teist laadi tegevusi, sest see sillutab teed edasistele valikutele elus. Ja mõnel puhul peakski võtma arvesse meeste ja naiste käitumuslikku ning kultuuri taustast tulenevat erinevust (näiteks naise emarolli või üksikisaks või -emaks olemist), et tagada võrdsus teaduselus.

Kas sookvoodid aitaksid?  Sookvoodid on õigustatud siis, kui see asjaolu iseeneses annab senisest parema tulemuse. Seda annaks toetada teaduse hea tavaga ning see omakorda seaks ülikoolid omavahel konkurentsiolukorda paremate teadlaste pärast. Sookvoote on võimalik täita ka väga formaalselt ning seda peaks vältima kontrollides kvoodi täitmist sisuliselt.

Käosaar: eestikeelse haridusega hirmutamine ühist keeleruumi ei loo

_{Arvamusfestivali 1. päev Autor: Anna Aurelia Minev/ERR}

Üldiselt pole Vene perekondadel mitte midagi selle vastu, kui nende järeltulija õpib juba lasteaias eesti keele selgeks, kuid Vene päritolu lapsevanemad kardavad, et puhtalt Eesti koolis õppimine tapab lapse huvi oma emakeele, kultuuri ja kommete vastu. Sestap leidsid ERRi laval toimunud arutelu "Ühine keel" osalejad, et Eesti koolisüsteem ei saa mitte kunagi täielikult selga keerata venekeelsele õppele.

Endise haridusministri ja SDE esimehe Jevgeni Ossinovski toonitas, et õpikuga ühist keeleruumi ei loo. "Me ei peaks ühtlustama lõplikult Eesti koolisüsteemi, sest üldiselt taotleme koolides mitmekesisust, aga selles konkreetses küsimuses me seda ei tee," nentis Ossinovski. Ta toonitas, et kõik õpilased peaksid oskama lõputunnistust kätte saades eesti keelt, kuid õppe käigus peab tekkima erinevast keeleruumist pärit õpilaste vahel kontakte, sest vaid nii tekib ühtne ühiskond.

Haridusministeeriumi analüüsiosakonna asejuhataja Tatjana Kiilo sõnul jääb vaheti mulje nagu Vene koolide areng oleks paljude arvates 20 aastaks seisma jäänud. "Kui vaatame seda perioodi, siis tegelikult on olnud muutused suured. Jah, erinevates piirkondades on muutuste kiirus olnud erinev, kuid ei saa öelda, et midagi pole toimunud," kinnitas Kiilo.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar sõnul on debatt õppekeele ümber muutunud sisukamaks. "Järjest vähem on neid hääli, kes nõuavad koolides täielikult ühele keelele üleminekut," leidis Käosaar. Tema sõnul ei tohi ära hirmutada ligikaudu 20 protsenti lapsevanemaid, kes tunnevad, et eestikeelset haridust kehtestades minnakse kallale millelegi, mida nemad peavad väga väärtuslikuks.

President Kersti Kaljulaid, kes toonitas, et ükski laps ei kasva ilma perekonna ja kogukonnata. "Peame pakkuma julgustust peredele ja kogukondadele. Tundma rõõmsat huvi nende kommete ja traditsioonide vastu," leidis president. President soovitas vaadata laiemat pilt, sest kuigi lapse panemine venekeelsesse kooli võib tunda turvaline valik, siis pikemas perspektiivis võib see osutuda halvaks otsuseks. "Me ei tohiks keskenduda ühe või teise keele teemale. Peame arvestama, et kõik venekeelses koolides õpivad noored pole üldse pärit Vene perest, vaid neil on hoopis teine päritolu. Peaksime arvestama ka nende põneva taustaga," sõnas Kaljulaid.

Lobjakas: Tammisti lobitaust on olemuslikult teistsugune kui Mäggil

Nii nagu eelnevatel aastatel avas ERRi lava programmi Raadio 2 arutelusaade "Olukorrast riigis". Andrus Karnau tõi Paides otse-eetrisse läinud saatest sotsiaaldemokraatide ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kandidaadi Rene Tammisti puuduseks lobitausta Eesti Taastuvenergia Koja juhatajana. Kuigi Ahto Lobjakas on olnud kriitiline riigihalduse ministri Janek Mäggi tausta suhtes lobistina, leidis ta, et Tammisti varasem töö ei ole tema puudus.

Karnau ja Lobjakas kritiseerisid Paides peetud arutelus ka reformierakonna 500-eurose maksuvabastuse ja alkoholiaktsiisi langetamise ideed, kuna pole selge, kuidas plaanib erakond alkoholi tarbimisega võidelda. Lobjakas nimetas reformierakonna plaani küüniliseks. "Rikastele kavatsetakse tekitada paremad võimalused oma raha nautida, vaestele antakse odavamat õlut. See ei ole minu arust riik, kus me tahaksime olla aastal 2018 pärast Kristust," märkis Lobjakas.

"Ilmselt alkoholi tarbimise praegusele tõusujoones või vähemalt neutraalses asendis olevale trendile see kaasa ei aita, kui alkoholiaktsiisi vähendatakse," arvas Karnau.