Toom: Trump võib patsutada ja musitada, aga see ei tähenda midagi ({{commentsTotal}})

Europarlamendi saadikud Yana Toom ja Urmas Paet ütlesid Paides toimuval Arvamusfestivalil, et Ameerika Ühendriikide käitumises loevad teod, mitte president Trumpi sõnad.

Toomi sõnul käitub Trump nii, et sulgeb läbirääkija jala ukse vahele ning alustab alles sellest positsioonist läbirääkimisi.

"Trump või patsutada õlale, naeratada ja musitada, aga see ei tähenda midagi. Paar nädalat tagasi ta patsutas ja musitas Putinit, aga see midagi ei tähendanud," viitas Toom hiljutistele Venemaa vastastele sanktsioonidele.

Toomi hinnangul pole Euroopa Trumpist arusaamise paradigmat kohendanud viimase käitumise põhjal. "Nüüd vist õpime ära. Iga kord, kui arvame, et nüüd on läbimurre, siis järgmisel ta säutsub midagi otse vastupidist. Tema jaoks see America First ongi vist ainuke õige motivaator. Peame iga kord vaatama, mida ta üritab võita enda jaoks. Partnerlus kui selline teda ei huvita."

"Trump on lääne demokraatias toimuva tulemus, mitte põhjus," nentis Tunne Kelam.

Helsingis toimunud Putini ja Trumpi kohtumine on praeguseks kaasa toonud selle, et USA kavandab sanktsioone. "Oluline on see, mis päriselt juhtub, mitte see, mida üks või teine ütleb," nentis Urmas Paet.

Donald Trump on oma raamatus "Diilitegemise kunst" kirjeldanud 6-astmelist kokkuleppe tegemist ning seda mudelit näib ta kasutavad ka USA majandus- ja välispoliitikat suunates. Nende kuue astme hulgast on näiteks äratundmine, probleemi defineerimine, ulitmaatumi esitamine kuni kuuendas astmes "diili tegemiseni".

Kui lähedal me selles astmestikus kokkuleppe ehk diili tegemisele oleme?

Jana Toom ütles, et America first on Trumpi ainuke motivatsioon ning kõiki tema väljaütlemisi tulekski tõlgendada seda arvesse võttes, olgu selleks mistahes kokkuleppest rääkides.

Nii Kaja Kallas kui Yana Toom märkisid, et pole "seda inimest", kes kõneleks Euroopa eest. Kui USAs on see Trump, siis kes on see poliitik, kellele riigipead helistavad, kui tahavad rääkida Euroopaga. Tervikuna raskendab see läbirääkimisi ja kokkulepete tegemist nii julgeoleku, kaubanduse kui ka mistahes muu välispoliitika küsimuse osas. Euroopa vajab ühtset välispoliitikat enam kui varem ning veel enam on vaja inimest, kel on paindlikult voli Euroopa eest kõnelda.

Põllumajandus ja sojaküsimus

Urmas Paet ütles, et näiteks Jean-Claude Junckeri ja Trumpi kohtumise järgselt midagi olemuslikult ei muutunud, kuid ilmselt seisab ees terav arutelu europarlamendis.

Kas põllumajandustoodete liikumine üel Atlandi on tulevik või ekslik tõlgendus EL-i poolt? Nimelt võttis Euroopa Parlament talvel vastu otsuse, et Euroopa hakkab ise kasvatama valgupõhiseid taimi, näiteks sojauba. Siis aga käis Juncker USAs ja tuli tagasi sõnumiga, et EL hakkab hoopis neid USAst sisse tooma.

Ivar Padar ütles, et täpselt pole teada, kuidas see arutelu läheb. "Juncker on sunnitud ka diili minema," võttis Padar kokku ja lisas, et eks seda arutatakse, tõenäoliselt üsna teravalt siis, kui europarlament sügisel koguneb.

Kaja Kallas nentis, et kui vaadata kaubandussuhteid Euroopa ja USA vahel, siis Euroopa on seni kindlasti võitnud.

"Üldiselt kõik need kahepoolsed kohtumised, mida Trump on pidanud enne Junckerit - need on ju kõik olnud "suur edu". On tekkinud "eriline keemia", küll Põhja-Korea liidriga, küll Filipiinide presidendiga, kellega iganes," sõnas Paet.

"Vaatame kas või viimast Helsingi kohtumist Putiniga. USA tugevdab Venemaa vastaseid sanktsioone, pärast seda "haruldast keemiat", mis Helsingi tippkohtumisel juhtus. Oluline on see, mis päriselt juhtub, mida retoorikas üks või teine ütleb," lisas ta.

Trump raputas Euroopa välja kaitseteema mugavustsoonist

Põgusalt puudutasid eurosaadikud ka kaitse teemat Euroopa riikide ja NATO suhetes. Euroopas ei kahtle keegi, et kaitsekulutusi tuleb suurendada, ehkki ideed tõsta kaitsekulutused nelja protsendi peale ei võta keegi kuigi tõsiselt.

Saksamaa ajakirjanduses arutatakse, kas Berliinil oleks vaja oma tuumapommi. Tunne Kelam täpsustas, et ajakirjandus võib sellest rääkida, kuid see ei ole teema poliitikute hulgas. "Saksamaa on harjunud olema mugav USA sõjalisel toetusel," ütles Kelam. Trump raputas selle mugavat olukorda Euroopas ähvardustega vähendada USA panust NATOsse. Kelam ja Padar leiavad, et see oli positiivne, kuna see tõmbas Euroopa riikide kaitseteema mugavustsoonist välja.

Kallas ütles, et mõistagi ei jääda enam ainult NATO-le lootma ning kaitsekulutuste tõstmist peavad kõik vajalikuks. Toom täiendas seda, et Trump rõhub SKT-st kahe protsendi nõuet mitte väikeste riikide, näiteks Eesti pärast, kelle panus on võrdlemisi väike võrreldes näiteks sellega, kui Saksamaa jõuaks kaitsekulutustes kahe protsendini.


Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: