Narva töötuid iseloomustab kvalifikatsiooni ja keeleoskuse puudus
Töötuse määr langes tänavu teises kvartalis 5,1 protsendini. Töötute hulk on hoogsalt vähenenud ka kõrge tööpuudusega Narvas.
Samas on Narvas palju vabu töökohti, mille kvalifikatsiooninõuded on kohalike elanike jaoks liiga kõrged. Tihti jääb töötajatel puudu ka eesti keele oskusest.
Narvas kahanes töötute arv aasta jooksul umbes 700 inimese võrra. Samas võiks töö leidnud inimeste hulk olla veel sama palju suurem, sest töötukassal on praegu pakkuda üle 600 vaba töökoha. Nende kiiret täitmist takistavad ettevõtete kvalifikatsiooninõuded
"Suurt rolli mängib siin oskuste puudumine, ka eesti keele puudumine, mida tööandjad üha sagedamini nõuavad. Lihttöölisi, kus ei ole vaja kasvõi kõige elementaarsemal tasemel eesti keelt, neid töökohti on Ida-Virumaal ainult kolmesaja ligi," tõdes töötukassa Narva büroo juhataja Inga Pilder.
Eesti keele oskuse nõue on tavaline teeninduses, turismivaldkonnas ja turunduses. Praegu õpib Ida-Virumaal eesti keelt üle 700 töötukassa kliendi. Suurim konkurents tööjõu nimel käib tööstusettevõtetes, sest oskustöölisi napib.
"Neid inimesi, kes tahavad tööd teha, väga palju ei ole ja nende hulgast, kes täna tahaksid tööd teha, tuleb valida endale sobivad inimesed. Kõik inimesed, kes meil on täna siin tööl, oleme ise koolitanud, kohapeal. Sellepärast meil ei ole isegi see kvalifitseeritud tööjõu küsimus nii aktuaalne, kuna seda niikuinii ei ole," tõdes OÜ Waldchnep omanik Aare Pihelgas.
Praeguse seisuga on Ida-Virumaal 5300 töötut, neist üle poole Narvas.
Toimetaja: Merilin Pärli