Raplas reedel pidulikult avatud uus riigigümnaasium on kavandatud 360 õpilasele. Tegemist on 1926. aastal ehitatud koolimajaga, mis korrastati ning sellele lisati juurdeehitus.

Rapla koolipoiss Mattias Tammekänd oli esimene, kellel avanes reede hommikul võimalus riigigümnaasiumi uude hoonesse sisse piiluda. "Näeb väga ilus ja moodne välja ning ma juba ootan, et saaks õppima hakata siin," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale".

Direktor Sirje Kautsaar möönis, et kõik seni avatud riigikoolid on erilised, kuid Rapla eristub valikkursuste rohkusega. Riigigümnaasiumiga ühe katuse all saavad õppida ka haridustee pooleli jätnud täiskasvanud.

"Ta võib täiesti vabalt minna ka päevaõppijatega ühte klassiruumi õppima, kui tal selleks valmisolek on. Aga muidu me õpetame neid praegu individuaalse lähenemisega. Meil on igale õppijale, nii päevasele kui täiskasvanud õppijatele oma mentor," selgitas Kautsaar.

Juba praegu tegutsevad riigigümnaasiumid Jõgevamaal, Läänemaal, Viljandis, Noarootsis, Nõos, Jõhvis, Pärnus, Tartus, Võrus, Põlvas, Valgas ja Hiiumaal ning tänavu sügisel alustavad tegevust ka Viimsi ja Paide riigigümnaasium. Nii tõuseb Eesti riigigümnaasiumide arv 15-ni.

Küllike Heide haridusministeeriumist ütles ERR-ile, et ülejärgmisel aastal alustavad tegevust ka Tabasalu ja Kohtla-Järve riigigümnaasium, 2021. tuleb riigikool Rakverre ja Kuressaarde ning 2022. aastal Narvasse ja Saue valda.

Pärast 2022. aastat on plaanis riigigümnaasium avada Tallinnas ja Rae vallas.

Minister Mailis Reps ütles, et ainsaks riigigümnaasiumide tekkega kaasnenud puuduseks peetakse seda, et nii mõni nimekas ajalooline kool on pidanud tegevuse lõpetama. Kuid valdavalt on riigigümnaasiumid väga hästi vastu võetud.

"On võimalik teha uus õpikeskkond, alustada lisa- ja vabaainetega, koostööga erasektoriga. Tuleb koostöö näiteks ka võib-olla kohalike kõrgkoolidega, ülikoolidega. Sellel on väga suur toetus ja kõik kogemused näitavad, on nad Viljandis, Jõgeval, Põlvas või Tartus, et see tõesti töötab," rääkis Reps.

Haridusministeerium rajab riigigümnaasiume maakonnakeskustesse, et üldkeskharidus oleks kättesaadav kõikjal Eestis võrdväärselt suurlinnade gümnaasiumidega.

Riigigümnaasiumide ehitust rahastatakse lisaks riigieelarvele ka Euroopa Regionaalarengu Fondist.