Riigikogu valmistub muutma kodu- ja töökorra seadust ({{commentsTotal}})

Marko Pomerants
Marko Pomerants Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Septembri keskel täiskogu istungitega alustavas riigikogus tuleb mõne aja pärast päevakorda oma kodu- ja töökorraseaduse muudatuste arutelu. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi (Isamaa) sõnul on seda vaja, et muuta riigikogu töö sisukamaks, paidlikumaks ja efektiivsemaks.

Riigikogu põhiseaduskomisjon hakkab tegelema riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmisega. Miks?

"Hakkab tegelema" pole päris korrektne mõiste. "On tegelenud" öelda oleks vast asjakohasem. Põhjus on lihtne. Seadus on kehtinud 15 aastat, seda on küll  muudetud, aga aeg on edasi liikunud  ja seetõttu on  putitamine asjakohane.

Fraktsioonid on saatnud komisjonile oma ettepanekud. Kuidas need võiks kokku võtta?

Esiteks paindlikkuse suurendamine, see puudutab ju kogu haldusmaailma. Veel pikemaid kõnesid tahaks pidada, öösel tahaks magada, Euroopa Liidu asjade arutelu kvaliteeti ja komisjoni liikmete kohaloleku kvantiteeti tuleb kasvatada  jne.

Toon mõned näited. Hetkel on jäigalt reguleeritud, et riigikogu esmaspäevastel istungitel vastatakse ainult arupärimistele ning eelnõusid menetletakse ainult teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel. Regulatsioon võiks olla aga paindlikum, see tähendab, et eelnõusid võiks saada menetleda ja arupärimistele võiks saada vastata kõikidel istungipäevadel.

Arupärimised esitatakse just ju hetkel aktuaalsetel teemadel, mistõttu oleks asjakohasem neile saada ka rutem vastused. Samuti ei peaks istungeid niiöelda kunstlikult pidama - ehk, et kui midagi arutada ei ole, siis ole vajadust niisama kokku tulla. Selle asemel saaks aega ratsionaalsemalt kasutada ja tegeleda näiteks millegi arutamiseks ettevalmistamisega.

Pakutud on ööistungite pidamise võimalikkuse kaotamist nii, et kolmapäevased istungid, mis praegu võivad kesta kuni neljapäeva kella 10, kestavad maksimaalselt südaööni.

Riigikogu juhtimise ja töökorralduse stabiilsuse suurendamiseks võiks riigikogu juhatus olla valitud kogu riigikogu volituste ajaks. Kehtiva korra kohaselt valitakse esimees ja aseesimehed iga aasta märtsis uuesti. Kuivõrd Euroopa Liitu puudutav temaatika on suur ja oluline valdkond, võiks ka mõelda Euroopa Liidu asjade komisjoni reformimisele – näiteks, et selle komisjoni liikmed tegelevadki ainult Euroopa Liidu asjadega. Hetkel kuuluvad need liikmed ka mõnda teise valdkonnakomisjoni.

Lisaks on mitmeid väiksemaid praktikas tõusetunud küsimusi, mida saaks parendada bürokraatia vähendamise teel. Näiteks ei peaks erikomisjonidesse kuuluvaid liikmeid määrama täiskogu, vaid selle võiks anda juhatuse pädevusse, komisjoni esimees ja aseesimees ei peaks esitama tagasiastumisavaldust, kui ta komisjoni vahetab või kui ta jääb lapsehoolduspuhkusele või on mõni muu põhjus.

Võib-olla tuleks kaaluda ka muudatusi, mis soodustaks rohkem debateerimist ja mitte nii väga opositsiooni-koalitsiooni joonest kinnihoidmist. On muudatusi, mis ei vaja seaduse muutmist, palju lähtub inimestest ja hoiakutest. Ülaltoodud näited aga aitaks hoida kokku aega ja võimaldaks tegeleda sügavamalt sisulisemate küsimustega.

Mida te isiklikult arvate, et mida tuleks riigikogu töökorralduses muuta?

Eks sellega ole nagu põhiseadusega, üldjoontes töötab ja võib olla on mõningane konservatiivsus asjakohane. Samas on mõttetut bürokraatlikku pidulikkust, mille järele vajadus puudub. Näiteks on eelnõude üleandmine ja liikmete komisjonide vaheliste manöövrite menetlemine.

Kogu see Euroopa Liidu seisukohtade kujundamise protsess peab igal juhul kvaliteetsemaks saama, et ei oleks pärast, "aga Brüssel ütles" targutamist.  On ka ebaselget. Viimati andis oma ametivande värske minister Rene Tammist. Tegu oli erakorralise istungi rakendamise eelse olukorraga. Oli ta siis Riigikogu ees või mitte? Otsustasime, et ikkagi oli, "tuba" oli riigikogu liikmeid täis.

Kas on kavas vormistada ka seadusemuudatuse eelnõu? Jõuab veel see koosseis sellega tegeleda?

Vormistamine pole tuumafüüsika, ühise arusaama tagasihoidlik maht on pigem probleemiks. Septembris paistab, kas jaht tuleb. Aega menetlemiseks on.

Natuke nöökivalt ehk küsin, et kas riigikogul tasub pidevalt aega raisata oma tegemiste reguleerimisteks? Palju muid tähtsaid asju tuleks ju ka ära otsustada või teha?

Käsitlus "pidevalt" pole antud juhul asjakohane. "On palju tähtsamaid asju" on lihtsalt sõnakõlks selles mõttes, et ükski oluline asi ju menetlemata ei jää. Pidevad ja aastakümnete pikkused debatid puudutavad hoopis alkoholipoliitikat, rehabilitatsioonisüsteemi, pensioneid ja paljusid muid teemasid.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: