Ühenduse teatel on kõigil säästva metsanduse pooldajatel võimalik allkirjastada rahvaalgatuse lehel ning mis on osa rahvusvahelisest kampaaniast "Lageraied ajalukku!".

Kampaania avamise raames korraldas EMA laupäeval püsimetsandust tutvustava infopäeva Kloogal.

EMA metsamajanduse programmi koordinaator Mati Sepp ütles, et koguda soovitakse 10 000 allkirja, mis antakse siis Riigikogule üle, et luua kord metsa majandamises. Sepp ütles, et keelata tuleks näiteks 20 hektari suurused lageraied ning suurim lageraie võiks olla ühe hektari suurune, sest kuigi pool Eestimaast on kaetud metsaga, jääb küpse metsa osakaal järjest väiksemaks.

"Eesmärk on stabiliseerida Eesti metsamajanduse jätkusuutlikkus, et ka kümne aasta pärast, 20 aasta pärast, kaasaarvatud minu kahel pojal oleks tulevikus võimalus metsas töötada sellisel tasemel nagu hetkel. Eesti metsa peaks mahtuma umbes 40-50 harvesteri. Hetkel töötab Eesti metsades minu teada üle 200 harvesteri," ütles EMA metsamajanduse programmi koordinaator Mati Sepp "Aktuaalsele kaamerale".

Klooga valiti avaürituseks just seetõttu, et seal on 300 hektarit majandusmetsa ilma lageraieta. Nii see aga ei jää, sest RMK plaanib alustada lageraiet. Klooga elanikud on kogunud üle 1200 allkirja, et lageraiet edasi lükata ning anda aega teadlastele uurida, kas nendes metsades leidub haruldasi samblaid ja samblikke. Lageraiest luges Klooga rahvas maikuus ajalehest.

"Järgmiseks me saime ilusti allkirjad kokku ja meil oli lootust, et uurijad saavad väikese lisaaja, et oma liigid ära määrata. Siis tuli kahjuks kurb uudis, et RMK on ikkagi otsustanud septembris lageraietega alustada," kirjeldas Klooga elanik Elisabeth Salmin. "Samblike määramine on suur töö. Käin luubiga, selleks on vaja kontsentratsiooni ja aega. Nemad ei oleks seda kolme kuuga lihtsalt suutnud ära teha."

RMK Lääne-Harju metsaülem Jürgen Kusmin ütles, et raiekava tutvustati kohalikele juunis. Tema sõnul vajab mets aeg-ajalt uuendamist, mistõttu on tegemist tavapärase metsamajandamise protsessiga. Raieala hõlmab umbes viit protsenti kogu Klooga metsaalast.

"Vääriselupaiga inventeerija tunnistust omavad metsakorraldajad on need langid täiendavalt üle vaadanud lisaks tavapärastele inventuuridele ja kaitseväärtusega liike nad ei ole sealt tuvastanud," ütles Kusmin. "Kui me oleme tänavused raied ära teinud, siis järgmised viis aastat me sinna raieid ei planeeri."

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks aktivistid lubavad, et hoiavad metsas toimuval silma peal ning järgmisel nädalavahetusel sõidavad nad tõenäoliselt juba Hiiumaale. Enne valimisi tahab kodanikualgatus küsida ka riigikokku pürgijatelt nende arvamust Eesti metsanduse tulevikust.