President: kui tapeedimustris on viga, tuleb vahetada tapeeti, mitte lõhkuda konstruktsioone
President Kersti Kaljulaid laitis riigikogu radikaalse reformimise ideid ning kutsus mitte loobuma solidaarsuse põhimõttest tervishoius, hariduses ja muudes ühiskonda koos hoidvates hüvedes.
Esmaspäeval riigikogu sügishooaja alguse puhul peetud kõnes märkis president, et meil pole vaja häbeneda ei parlamendi professionaalsust ega suurust.
"Probleemid väljenduvad rohkem tapeedimustris kui kandekonstruktsioonides. Ja kuigi on ilmselge, et kandekonstruktsioonide kallale kippudes saame kahtlemata lahti ka meile muret valmistavast tapeedimustrist, ei saa siiski sellist lähenemist kuidagi otstarbekaks pidada. Vahetatagu tapeeti, kui mustris on viga sees. Las see, mis kannab, jääda puutumata. Ka riigikorraldus on traditsioon, meid pealegi hästi teeninud traditsioon, mis austab kõiki demokraatlikke põhimõtteid, mille kallale ei tohiks väga hea põhjuseta kippuda."
President andis sellega ninanipsu neile poliitikutele ja poliitilistele liikumistele, kes on kutsunud vähendama parlamendi suurust või soovitanud saadikutöö muuta kõrvaltööks. Viimast on pakkunud näiteks liikumise Eesti 200 mõned eestkõnelejad.
Kaljulaid tõi oma kõnes välja ka selle, et kui majanduse valdkonnas peaks olema Eesti võimalikult vaba, siis ühiskonda koos hoidvate ja edasi viivate hüvede jaotumine peaks olema solidaarne.
"Oleks inetu nüüd, kui me võimalused tegelikult väga ei erine Euroopa keskmisest – 75 protsenti on küll veel veerandi võrra puudulik, aga siiski juba sarnases suurusjärgus sellega, mis Euroopas keskmine – hakata me ühiselt ja kannatlikult, tihti ka puudust kannatades üles kasvatatud puult tulevat vilja senisest vähem solidaarselt jagama."
Presidendi avaldus võib olla mõelduna torkena Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele, kes on öelnud, et tervisekindlustuse võiks haigekassa asemel tellida erakindlustuselt.
"Haridus, tervishoid, sotsiaalne tugi, kaitse vägivalla eest ja abi õnnetuste korral – see kõik peab olema kättesaadav aadressist ja palganumbrist sõltumatult. Vaid siis suudab me ühiskond ja tema liikmed toime tulla paratamatu kadedusevirvendusega, kui naabril läheb paremini. See lohutus – vähemalt lapsed käivad meil ühtmoodi heas koolis ja lähevad suurepärasesse ülikooli, vähemalt südameoperatsiooni teeb meile seesama hea kirurg, vähemalt politsei ja tuletõrje sõidavad minu juurde kohale sama kiiresti kui mu rikka naabri juurde," sõnas president.
Välis- ja julgeolekupoliitikast president Kaljulaid ei rääkinud.
Toimetaja: Urmet Kook