Kui on arvata, et ehituse käigus võib maa seest välja tulla midagi ajaloolist, lepitakse kokku eeluuringud ja siis võib muinsuskaitseamet kindel olla, et väärtuslikud esemed või ehitised varjule ei jää. Aga tihtilugu avastavad aastasadu maa sees olnu hoopis ehitajad ja siis sõltub edasine suuresti arendajast ja ehitusettevõttest. Reeglina läheb ka sel puhul kõik kenasti, kohale kutsutakse arheoloogid, kes leiu üle vaatavad ja vajadusel tehakse juba põhjalikumad uuringud. Samas tõdeb muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Anu Lillak, et kohati jõuavad ehitajad arheoloogidest ette.

"Ka siis, kui on ilusti teatud, siis võib ette tulla, et tegelikult seal oli natukene veel midagi. Kuskil näiteks oli mõni müür ees, mida parajasti ei tahetud ja kardeti, et äkki nüüd tuleb muinsuskaitse ja käsib selle müüri säilitada. Siis on natukene müürist katki läinud ja öeldakse, et see juba oligi niimoodi. Aga tihtipeale sellised asjad ikkagi kaevamiste käigus tulevad välja. Siis on näha, et midagi on sealt pigem just hiljuti ära võetud. Need jäljed on maapinnas ja müüris täitsa olemas," rääkis Lillak.

Veel kehvem on lugu siis, kui ettevõte muinsuskaitsele ei teatagi. Sellisel puhul on abi ärksast ehitajast, naabrist või lihtsalt möödakäijast, kes muinsuskaitseametile tarviliku vihje saadab. Sellistel puhkudel ei helista ametnikud isegi ette, vaid lähevad kohe kontrollkäigule. Ning kui midagi leitakse, pole ehitajal enam taganemisruumi.

"Ehitaja esialgu võib-olla puikleb vastu, aga hiljem hakkab ka vaatama, et tegelikult on see ka talle täitsa kasulik. Tihtipeale öeldakse ka, et just arheoloogia pärast meil nüüd läks kaks kuud üle tähtaja, et saab selle süü kah arheoloogide kaela ajada. Tihtipeale nähakse, et seal on oma plussid ka juures."

Plussiks võib olla kasvõi see, et ehitaja saab endale hulga positiivset meediakajastust, rääkis Lillak.

"Näiteks laevavrakid, mis tulid mõned aastad tagasi Kadriorus välja, et seal ehitaja sai väga palju endale reklaami teha. Igal pool, kus laevavrakkidest räägitakse, siis ehitaja logod ja ehitusmehed on seal näha. Samuti, kui nüüd majad valmis on, siis tehti lastele laevakujuline mänguväljak."

Samas võib ettevõtete esmasest ehmatusest ka aru saada, sest väljakaevamiste ajaks tuleb muu töö seisma panna ning ka väljakaevamised ise on üsna kallid. Näiteks kui Tallinnas Kaunite Kunstide Kooli rajamiseks eeluuringuid tehti, leiti sealt enam kui 300 aasta vanune surnukeha ja peagi sai selgeks, et ees ootavad kaevamised.

"Praegu hinnanguliselt oli meil see väljakaevamiste kulu planeeritud suurusjärgus 200 000 eurot. Tõenäoliselt lõppsumma kujuneb veidi väiksemaks, sest matuseid nii palju ei tulnud sealt välja, kui oli algselt eeldatud. Aga ega ajaliselt tähendab ta ikka kuu aega kindlasti, aga kaks kuud on reaalne. Matuste puhul on võrdlemisi veel lihtne see puhastamine ja väljakaevamine, aga kui on muid arhitektuurileide, mis on väga pintslitöö, siis mõjutab see oluliselt rohkem," rääkis Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektori Enno Parker.

Ehkki ka Parker on kuulnud jutte sellest, kuidas kohati püüavad ettevõtted arheoloogilisi leide varjata, siis konkreetseid juhtumeid ta ei tea. Reeglina ollakse ikkagi kohusetundlikud. Varjamine võib aga kalliks maksma minna, ettevõtet võib sellisel puhul oodata suur rahatrahv, eraisikut koguni vanglakaristus. Nii karme juhtumeid muinsuskaitsel siiski ette pole tulnud, kinnitas Anu Lillak.

"On mõned üksikud juhtumid õhus, kus on selline oht. Aga samas loodame, et läheb paremini, ehk saab ikka kokku leppida ja läbi rääkida ja saab kultuurkihi korralikult läbi uurida."