Maakonnaliinide bussid kipuvad tasuta sõitjate rohkusel kitsaks jääma ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Suvest saadik saab maakonnaliinidel sõita bussiga tasuta ning juba augustis tehti tasuta bussiliinidel iga päev 10 000 sõitu enam kui aasta tagasi sama ajal.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millised on priisõidu kitsaskohad.

Viljandimaa inimesed on tasuta ühistranspordiga üldiselt rahul: reisijaid on poole rohkem kui eelmisel aastal, kuid bussid on sageli ülerahvastatud. Raha bussigraafiku tihendamiseks napib.

Viljandimaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase sõnul olnuks mõistlik kõigepealt alustada liinimuudatustega ja alles seejärel muuta sõit priiks.

"Parem olnuks see, et reisijate arv tõuseb sellest tulenevalt, et me oleme liinivõrku muutnud, mitte sellest, et oleme teinud tasuta bussiga sõidu," rääkis Kase.

Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar seevastu teatas, et kui varem arvati, et liinivõrk ei ole inimestele sobilik, et buss käib valedel aegadel, siis praegu piletihinna kadumisel on hoopis näha, et pileti hind oli reisijatel suuremaks probleemiks.

Ta tõdes, et bussid on väikesed, sest 2015. aastal hanget koostades ei osanud keegi ette näha, et tuleb tasuta bussisõit ja reisijate arv kasvab märkimisväärselt.

Juulis käivitunud tasuta ühistranspordi head tulemused peaks kõikidel kriitikutel suu kinni panema, ütles tasuta sõidu eestvedaja majandusminister Kadri Simson.

Näiteks augustis kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõitjate arv Viljandimaal 56, Põlvamaal 32 ja Võrumaal 16 protsenti.

Seega on üks eesmärkidest, peatada maakohtades bussiliikluse väljasuremine, saavutatud. Teine eesmärk - aidata hajaasutatud piirkonna inimestel jõuda maalt linna kergemini tööle, kooli, arsti juurde ja asju ajama - tuleb lahendada liinivõrgu korrastamisega. Kuid ühistranspordikeskustel tuleb seda planeerida koos vedajatega.

"On kohti, kus on bussid puupüsti täis ja on vaja busse juurde panna. Paraku Eestis on ka paiku, kus buss on vajalik küll, aga seal sõidavad ainult mõned inimesed. Ja eks ka selliste kantide puhul bussiliiklus ei tohi ära kaduda. Aga tulevikuks vaadatakse variante, et kui mõnda lõpp-peatusse sõidab ainult paar korda nädalas keegi, siis see lõpp-peatus peaks olema nõudepõhine," rääkis Simson.

Harva suurde asulasse sattuvate inimese vedamiseks on arendamisel nõudepõhine sotsiaaltransport. Kuigi riigi eelarvestrateegias on tausta bussisõiduks arvestatud raha neljaks aastaks, sõltub selle jätkumine riigikogu valimistest järgmisel aastal.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: