Anvelt rääkis ETV saates "Esimene stuudio", et need, kellel pole õigust saada rahvusvahelist kaitset, tuleb Euroopa Liidust ja Eestist eemal hoida.

Tema sõnul oli 2015. aastal migratsioonikriisi sattudes Euroopa Liidu suurim viga, et ei astutud juba siis samme, mida nüüd tagantjärele proovitakse teha.

"Me ei saa midagi teha. Me peame minema kolmandatesse riikidesse, sealt hakkama piiri kaitsma, jah, oma euroopaliikke väärtusi kaitstes ka pagulaslaagreid tegema. Mina toetan täielikult seda poliitikat, et me peame selle probleemiga tegelema väljaspool Euroopa Liitu," ütles minister.

Saatejuht küsis Anveltilt hinnangut selle kohta, kas Viktor Orbán kaitses Euroopat, kui Ungari piirile tara ehitas.

"Ma arvan, et kui ta tegi seda välispiiriga, siis ta kindlasti kaitses, jah. /../ Meie teeme täpselt seda sama asja," sõnas minister ja tõi näite tänavusest suvest, kui paljud jalgpalli maailmameistrivõistlustele pileti ostnud välismaalased hakkasid Venemaalt Euroopa poole liikuma.

"Venemaa ise ütles esimest korda ametlikult, et vähemalt 10 000 inimest on neil kadunud. Need olid need täpselt samad majandusmigrandid Bangladeshist, kuskilt Senegalist jne, kes liikusid Euroopa poole," selgitas Anvelt.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas Eesti migratsioonipoliitika on samasugune nagu Ungari migratsioonipoliitika ehk me oleme samamoodi tarade poolt, ütles Anvelt: "Et kaitsta oma riiki, kindlasti."

Samas on tema sõnul Eesti ja Ungari arusaamal ka erinevus.

"Meie oleme osa võtmas ka solidarsusest. Me saame aru sellest, et Euroopa Liit jääks püsima, mis on kõige tähtsam alus - Schengen. Kui Schengen kaob, siis harilikul inimesel kaob arusaamine, milleks seda Euroopa Liitu vaja on, kui vaba liikumist ei ole. Selleks, et Schengen püsiks, on vaja solidaarsust," selgitas ta.

"Eesti on panustanud täpselt oma võimete järgi sellesse samasse solidaarsusesse. Ja ka praegu me oleme öelnud seda, et me oleme valmis aastas vastu võtma 40 inimest. See on see, mida meie kohalikud omavalitsusest suudavad ka absorbeerida," ütles Anvelt ja lisas, et arvestades Eesti elanikkonna suurust on Eesti ka pea suurim panustaja EL-i piirivalveametisse Frontex.