31 protsenti Eesti elanikest usub, et asjad EL-is liiguvad õiges suunas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

31 protsenti Eesti elanikest leiab, et asjad Euroopa Liidus liiguvad õiges suunas ning 20 protsenti, et vales suunas, selgus Kantar Emori 1003 vastajaga küsitlusest.

Inimeste osakaal, kelle hinnangul liiguvad asjad Euroopa Liidus (EL) õiges suunas, on Eestis enam-vähem sama, mis EL-is keskmisena (32 protsenti). Samas nende osakaal, kes arvavad, et EL-i asjad liiguvad vales suunas, on Eestis üle kahe korra väiksem kui EL-is keskmisena (42 protsenti).

29 protsenti Eesti elanikest leidis, et asjad EL-is ei liigu ei õiges ega vales suunas (EL-i keskmine 12 protsenti). 20 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada (EL-i keskmine 14 protsenti).

Uuringus küsiti vastajatelt ka, kuhu suunas liiguvad asjad nende kodumaal. Eesti elanikest leidis 34 protsenti, et asjad liiguvad oma riigis õiges suunas. Euroopa Liidu liikmete keskmine oli sisuliselt sama ehk 35 protsenti.

Et asjad liiguvad Eestis vales suunas, nii arvas 27 protsenti (EL-i keskmine oli 48 protsenti). 31 protsenti ütles, et asjad Eestis ei liigu ei õiges ega vales suunas. Oma arvamust ei osanud öelda kaheksa protsenti.

Küsimusele, kuidas tajutakse Euroopa Liitu kuulumist, vastas märksõnaga "hea" 69 protsenti Eesti elanikest. See on kõrgem näitaja kui EL-i keskmine (60 protsenti). Märksõna "halb" tõi välja seitse protsenti Eesti elanikest.

Küsimusele, millistes valdkondades tajutakse EL-i panust sobilikuna, vastati kõige sagedamini, et energiaga varustatuses ja energiajulgeolekus (54 protsenti). Sageli märgiti ka demokraatia ja rahu edendamist maailmas (53 protsenti) ning naiste ja meeste võrdset kohtlemist (50 protsenti).

EL-i panust sobilikuna nähti kõige vähem rändeprobleemidega tegelemisel (20 protsenti), võitluses terrorismiga (31 protsenti) ja põllumajanduspoliitikas (32 protsenti).

Sarnased tendentsid ilmnesid teise küsimuste vastustes, kus päriti inimeste ootuste kohta Euroopa Liidule.

Eesti elanikest 78 protsenti leidis, et EL peaks tegelema praegusest rohkem võitluses terrorismiga. 62 protsenti arvas, et senisest rohkem tuleks tegeleda tervishoiu ja sotsiaalkindlustusega. 61 protsenti leidis, et rohkem tuleks tegeleda rändeprobleemidega.

Samas on aprillis 2017 läbi viidud uuringuga võrreldes need numbrid väiksemad - siis pidas võitlust terrorismiga tähtsaks tegevuseks 80 protsenti ja rändeprobleeme 71 protsenti.

Eelseisvatest Euroopa Parlamendi valimistest plaanib kindlasti osa võtta 31 protsenti ja pigem 14 protsenti Eesti elanikest. See on veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmisena.

Kõige suurem tõotab Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus tulema Taanis, kus 62 protsenti lubab kindlasti ja 14 protsenti pigem osaleda.

Kõige madalam tuleb küsitluse järgi valimisaktiivsus Tšehhis, kus kindlasti plaanib Euroopa Parlamenti valima minna 13 ja tõenäoliselt 14 protsenti valijatest.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: