Riikide tuhin EL-i välispiiride kaitsmisel on vähenenud
Pärast kuid kestnud raskeid läbirääkimisi jõudsid Euroopa Liidu valitsused kokkuleppele Frontexi meeskonna ja volituste laiendamises, kuid selle kohaselt tuleks liidu välispiiridele poole võrra vähem piirivalvureid kui pakkus välja Euroopa Komisjon. Kuna rändevood Euroopasse on mitu aastat järjest vähenenud, ei ole riikidel ka tuhinat piirivalvurite hulka suurendada.
Rändekriisist toibumine on Euroopa Liidule olnud piinarikas protsess. Vähe on lahendusi, milles erineva ajaloo, asukoha ja sisepoliitilise agendaga liikmesriigid suudaks kokku leppida, vahendas "Välisilm".
Kui katsed kehtestada kohustuslik solidaarsus põrusid, käis Euroopa Komisjon möödunud sügisel välja ambitsioonika plaani. Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus üles kasvatama veidi enam kui 1000-liikmelise Frontexi 2020. aastaks 10 000-liikmeliseks Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametiks.
Liidu välispiiri jõuline kindlustamine kõlab nagu plaan, millele Poola, Ungari ja Austria valitsus võiksid rutata alla kirjutama, kuid tegelikkus on teine. Detsembris pidi Austria parempoolne siseminister ja häälekas migratsioonivastane Herbert Kickl, tõdema, et 10 000 piirivalvuri ritta seadmine aastaks 2020 ei ole realistlik.
Sügiskuudel toimunud kõnelused tõid esile mitme valitsuse kõhklused. Rände eesliiniriigid nagu Itaalia, Kreeka ja Hispaania ei taha teiste riikide piirivalvureid järjekordse rändekriisi korral oma riiki lubada, apelleerides suveräänsusele. Poola muretseb, et Frontexi arvelt võib väheneda ühtekuuluvuspoliitika raha.
Nii leppisidki valitsused kokku, et piisab ka 5000 piirivalvurist, kes püütakse mobiliseerida aastaks 2024. Neist 1500 võetakse Frontexi palgale esimesel võimalusel. Teised 1500 lähetatakse liikmesriikidest jaotusvõtme alusel kaheks aastaks. Ja kui need 3000 meest ei saa vajalike ülesannetega hakkama, saadetakse lühiajaliselt veel 2000 piirivalvurit juurde.
Kuigi kokkuleppesse kirjutati ka punkt, et 2027. aastal vaadatakse piirikaitse vajadustele uuesti otsa, on siiski selge, et valitsused lahjendasid komisjoni plaani märkimisväärselt.
Välispiiri kaitsmise isu vähenemist soodustab muu hulgas tõsiasi, et üle Vahemere seilavate põgenikepaatide hulk on langenud kolm aastat järjest.
Frontexi juhi Fabrice Leggeri sõnul pole hetkel küll mingit põhjust rääkida rändekriisist, aga Euroopa piirid pannakse ka tänavu proovile. Uus teekond viib Marokost Hispaaniasse.
"2018. aastal ületas Lääne-Vahemere rändetee ebaseaduslikult 57 000 migranti, mis tähendab, et see on kõige populaarsem ebaseaduslik rändetee Euroopa Liitu," rääkis Legger.
Aga kevad läheneb ja meri muutub peagi rahulikumaks, mis on Vahemerel toonud igal aastal kaasa paadiliikluse kasvu. Liibüast saabujate arvu on suudetud vähendada 80 protsendi võrra. Selle taga on nii Itaalia diplomaatilised pingutused Liibüa hõimupealikega kui ka teistpidi käivitatud laevaliiklus põgenike tagasisaatmiseks. Kui 2015. aastal oli migrantide tagasisaatmise eelarve 13 miljonit eurot, siis möödunud aastal kulutati 54 miljonit.
Hoolimata Türgiga sõlmitud sobingust saabus Kreeka saartele möödunud aastal ligi 56 000 migranti. Euroopa ühtsusesse sügava mõra löönud ümberpaigutamise programmid on lõppenud. Arvestades suuremas osas liikmesriikides valitsevaid immigrantsioonivastaseid meeleolusid ei ole Põhja-Kreeka laagrites helgemale homsele lootvatel põgenikel häid uudiseid põhjust oodata.
Küüdi: Eesti on pidanud Frontexi tugevdamist alati tähtsaks
Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Eesti on alati toetanud Frontexi tugevdamist.
"Meie seisukoht on olnud kogu aeg ja praegu ka väga selgelt see, et Frontexi tugevdamine on ülioluline. Just sellisel moel, et see 10 000-pealine üksus moodustada, et seda finantseeritakse Euroopa Liidu-keskselt. See võtab maha koormust ka meilt, kuidas me kriisiolukordades oleme pidanud täna panustama n-ö oma palgarahaga. Edaspidi on selleks Euroopa Liidu palgaraha. See on oluline edasiminek," selgitas Küüt.
Teine tähtis punkt Frontexi tugevdamise kokkuleppes on ameti mandaadi laiendamine. "Mandaadi koha pealt ongi olulisim see, kuidas see 10 000 meest, eriüksused reageerima hakkavad, mida nad teha tohivad ja kuidas abi andmine käib," ütles Küüt.
Küüdi sõnul on tähtis ka see, milliseid ennetavaid meetmeid kasutab EL rände päritoluriikides.
"Me võime teha erinevaid abiprogramme neisse riikidesse, aga kui samal ajal ei käsitle neid näiteks tõukeprobleemide lahendamiseks, siis see on probleem," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael