Eesti õunakasvatajatel on praegu aasta kõige kibedam tööaeg. Näiteks Lõuna-Eestis asuvas Halika õunatalus käib korjamine varahommikust hilisõhtuni. Kõik ikka selleks, et eestlaste õunavajadus ära katta, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Meil on talved külmad ja kasvatusperiood lühike ja vahepeal on põuda ja vahepeal on külma ja korjame lumega. See tegelikult annab õunale ka palju kasulikke aineid juurde - vitamiine, antioksüdante. Õunapuu üritab oma õuna kaitsta nende tingimuste eest," selgitas Halika õunatalu juhataja Lauri Kasvand.

"Euroopa õunad, nad peavad ka rohkem õuna kaitsma kui tegelikult Eestis. Seda on juba näha sellest, kui palju on lubatud kasutada taimekaitsevahendeid Eestis ja kui palju on lubatud kasutada järjest lõuna poole. Õuna peale meil üle kümne erineva preparaadi pole lubatud, aga lähed lõuna poole - Poola, Saksamaa - seal on juba üle 30, 40, vaata et 70 erinevat, mida on vaja. Ja pannakse," lisas ta.

Õunakasvataja sõnul on turg puhtale Eesti õunale lai. Isegi Halika õunatalu lähedal, väikeses Räpinas on omajagu neid, kes kodumaist õuna talust kohapealt ostmas käivad.

"Kuigi palju mõjutavad ostuvalikut ja ostuotsust ka võimalused. Eesti inimene, kui oleks valida ja kui oleks võimalik nii, et ei pea mõtlema muude asjade peale, mida osta on vaja, siis ta võtaks Eesti õuna ja sööks Eesti õuna," kinnitas Kasvand.

Ainuüksi Halika õunatalust jõuab Eesti õunasööjateni igal aastal aastaringi rohkem kui 300 tonni õunu. Millegi pärast on aga poelettidel jäetud suurem ruum just Poola õunte jaoks.

"Eesti õun jõuaks ka rohkem tarbijani, kui oleks kaubanduses rohkem kohti Eesti õunale Eesti õuna hooajal. Palju on ka nii, et inimesed otsivad, ajavad näpuga taga, et kust ma saan Eesti õuna ja samas kasvatajad ütlevad, et kuhugi pole müüa. See vahelüli on sealt natukene veel puudu," rääkis Kasvand.

Prisma müüb kaupluse puu- ja juurvilja ostujuhi Marge Soosalu sõnul nii kaua, kuni õunataludel on õunu pakkuda.

"See võib olla kuni aprillikuuni. Müüginumbrid näitavad, et see on ikkagi väga oluline osa, kes Eesti õuna ostab," kinnitas ta.

Eesti õunale kauplustes suurema ruumi andmist takistavad ühelt poolt kogus ja teiselt poolt sortide vahelduvus. Kui Poola kasvatajad suudavad aasta ringi pakkuda poodidele odava hinnaga ühte kindlat ja maitsvat sorti, siis Eesti kliima seda ei võimalda.

"Poola õunu müüme tunduvalt rohkem kui Eesti õunu ja see on ikka kordades suurem. Vahe on umbes kolmekordne Poola õuna kasuks," tõdes Soosalu.

Ka hinnavahe on umbes kolmekordne Poola õuna kasuks. Inimene haarabki letilt odavama, mis suurema pritsimise tulemusel näeb sageli ka Eesti õunast ilusam välja.

Kaupmees annab ostjale kaasa spikri: kui õunad on täiesti plekitud ja säravad, viitab see suurele taimekaitsevahendite kogusele. Poola õunad on selle ehe näide.

"See, mis meil Eestisse jõuab, on tegelikult teise klassi õun, mida on suuremas koguses kasvatatud ja on nii öelda Euroopa ülejääk, mis saadetakse siia põhja poole," ütles Kasvand.

Iga neljas õun Euroopas on pärit Poolast

Ostes Eestis poest Poola õunu võib mõnigi neist olla pärit just Grojeci piirkonnast Varssavi külje alt. See piirkond on pikkade õunakasvatamise traditsioonidega.

Iga neljas õun Euroopas on pärit Poolast. Poola on Euroopa õunaaed ja Grojec omakorda on Poola õunakasvatuse keskus.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis õunakasvataja Marcin Lisilt, mis on Poola õuna saladus, et see on kõikjal Euroopas letid puhtaks löönud.

"See on raske küsimus, sest see koosneb paljudest faktoritest. Meil on ikkagi veel suhteliselt odav tööjõud ja me oleme suured toodangu mahult. Ma müün õunu kooperatiivi kaudu, sinna kuulub 35 põllumeest ja ühiselt suudame
me pakkuda 40 000 tonni õunu. Veel on võtmetähtsusega siinne kliima, just Grojecis. Meil on öiste ja päevaste temperatuuride vahe väga suur. Selline temperatuuride vahe muudab õunad erksavärvilisemaks, hapukamaks ja maitsvamaks," selgitas Lis.

Tema õunaaed ei näe välja nagu maal vanaema juures - puud on lõigatud nii, et päike iga õuna põsed punaseks põletaks, on kastmisvoolikud, sprinklerid ja kaitsevõrgud.

Päris ilma keemiata ei ole selliseid veatuid õunu samuti võimalik kasvatada, kuigi valikud on üha loodussõbralikumad.

"Loomulikult ei ole see mingi mahetoodang, aga see on väga turvaline toit, mida me pakume," kinnitas Lis.

Õunakasvatusel on Grojecis pikk ajalugu. "Kuninganna Bona hakkas siin propageerima õunakasvatust," ütles Lis. Kuninganna algatus kannab sõna otseses mõttes vilju tänaseni.

Sealsed õunad kannavad uhkelt oma nime ka Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähisega.

Vaata artiklile lisatud videost, mida eelistavad inimesed Eesti erinevais paigus - kas Eesti või välismaiseid õunu.