Mustanahaliste sisserändajatega hirmutamine võib küll poliitikutele populaarsust tuua, aga arvud räägivad teist keelt. Siseministeeriumi teatel on Euroopa rändekava raames sel aastal rahvusvahelise kaitse saanud 18 inimest ja väljaspool rändekava 13 inimest.

Seega peamine sisserände põhjus on hoopis see, et Eesti ettevõtted vajavad töökäsi. Lühiajalise töötamise registreerimine on võrreldes 2017. aastaga pea kolm korda tõusnud.

Aastal 2018 registreeriti ligi 22 000 lühiajalist töötamist. Peamiselt toodi tööjõudu ehitusse ning töötlevasse tööstusse, kõige rohkem Ukrainast, aga ka Valgevenest, Moldovast ja Venemaalt.

Tööandjad on rääkinud töökäte puudusest juba mõnda aega ja nende meelest ongi lahendus tuua töökäsi välismaalt, eelkõige väljastpoolt Euroopa Liitu. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar on korduvalt kritiseerinud rändekvooti ning tööandjate tänavust manifesti tutvustades hoiatas ta taas rändepiirangute mõju eest.

"Eestis töötab tuhandeid, varsti kümneid tuhandeid inimesi kolmandatest riikidest, kelle eest, kui üldse makse makstakse, siis makstakse need teistele riikidele. Meie ei saa sellest midagi ja saame tegelikult kehvema tööjõu. Selle tingivad sellised rumalad rändepiirangud," lausus Tamsar.

Sisserände kvooti pole valitsus valmis eriti suurendama, küll on aga tehtud muid lihtsustusi.

Näiteks infotehnoloogia asjatundjate pärast konkureerivad peaaegu kõik riigid, selle eriala asjatundjaid saab Eestisse kutsuda kvoodivabalt ja riik maksab ka toetust. Tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortal tegevjuhi Priit Alamäe sõnul ei ole tegelikult värbamiseks toetust vaja. Probleemid on pigem mujal.

"Eesti vajab kõrge kvalifikatsiooniga inimesi ja suure tõenäosusega on neil juba pered. Ja Eestis, eriti Tallinnas ei ole praegu lihtne leida lasteaiakohta, leida lapsele kohta ingliskeelsesse kooli, suhelda vabalt inglise keeles meie ametivõimudega - pigem on probleem seal," tõdes Alamäe.

Maasikakasvataja: paljusid kohalikke ei saa töötajatena usaldada

Töötajate leidmisega ei ole probleeme ainult IT-alal. Maapiirkondades ei pruugigi olla inimesi, kes töö ära teeksid. Näiteks Helme maasikakasvatuse osaühing proovis juhataja Andrus Horni sõnul sel aastal Ukrainast pärit töötajaid

"Tundub, et tulebki nende peale minna. Noortel ei ole püsivust. Aga sealt tuleb täpselt see 30-40 aastane, kes teeb, kellel on motivatsioon raha teenida ja ta on igal hommikul mul olemas. Aga kohalikest ma ei tea, kas ta tuleb hommikul või ei tule," ütles Horn.

Piimandusühistu E-piim toob juba mõnda aega töötajaid ja just lihtsa töö tegijaid Ukrainast. Ettevõtte juhi Jaanus Murakase hinanngul tuleb tööjõu sissetoomise tingimusi kindlasti leevendada

"Nii Eesti Pank kui OSCD annavad Eesti majandusele küll väga kõrgeid hinnanguid, kuid kärbivad siiski viimastel aastatel meie majanduse väljavaateid just selle tõttu, et meie tööjõuturg ei toimi ja meil ei ole poliitilisi lahendusi tööjõuturu liberaliseerimiseks," lausus Murakas.

2018. aastal oli miinimum tunnitasu kaks eurot ja 97 senti, aga tööandjate sõnul on palgad nii kõrged, et see nöörib neil kõri kinni. Seetõttu tahetakse tihtipeale Eestisse tuua mitte spetsialiste, vaid pigem odavat tööjõudu.

"Sissetoodud töötajale kehtestatud keskmise palga nõudest mööda nihverdamiseks on leitud võimalus Euroopa Liidu teenuste vaba liikumise raames," rääkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhtaja Ruth Annus

Euroopa Liidu õiguse kohaselt on tööjõu vaba liikumise raames võimalik tuua Eestisse tööjõudu ka läbi mõne teise liikmesriigi.

Täpne ülevaade võõrtööjõu osas puudub

Täpset statistikat, kui palju selliseid inimesi on, Annuse sõnul Eestis ei ole, sest nende töötajate registreerimisnõue hakkas kehtima alles augustis. Hinnanguliselt on neid kuni 5000.

"Ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks on võtmeküsimus tegelikult kogukondlik kokkulepe, et ebaseaduslik töötamine ei ole aktsepteeritud. See tähendab näiteks, et peatöövõtja ei võta alltöövõtjaks ettevõtet, kes skeemitab ja tegelikult ei paku teises liikmesriigis seda teenust, mida Eestis pakub. Või näiteks ei maksa töötajatele palka. Või registreerib lühiajalise töötamise alles siis kui on politseile vahele jäänud," rääkis Annus.

Sel aastal tehti ka seadusemuudatus ebaseadusliku töötamise vältimiseks. Maksimaalne rahatrahv tööandjale, kes kasutab ebaseaduslikku tööjõudu kümnekordistus: seniselt 3200 eurolt 32 000 euroni.

Kuna sisserände piirarv on viimastel aastatel täis saanud juba üsna aasta alguses, plaanib siseministeerium kvoodi kaheks jagada, et töötajaid saaksid ka need ettevõtjad, kel vajadus alles aasta teises pooles tekib.

Siseministri ametist lahkunud Andres Anvelt ei usu, et lähiajal sisserände piirarvu kaotamises kokkuleppele jõutakse, nii nagu tööandjad loodavad. Poliitilist tahet selleks praegu pole.

"Piirarv ei ole mitte ainult valitsuse teha, vaid see on parlamendi kinnitada ja selle muutmine ei tule kõne allagi. Ühiskonnas ei ole seda ootust. 75 protsenti Eesti inimestest on selle vastu," rääkis Anvelt.

Tehnoloogilistesse lahendustesse, mis tööjõuvajadust vähendaks, investeeritakse tõrksalt, sest see on kallis. Töö paremaks korraldamiseks napib paljudel meie juhtidel oskusi, nii et tööviljakus kasvab palgatõusuga võrreldes ikkagi aeglaselt.

Osalise tööajaga töötajate palkamine on kallis, sest sotsiaalmaksu tuleb maksta täie rauaga, isegi siis kui töötaja käib mõnel õhtul nädalas abiks moosipurke riiulitele sättimas. Niisiis ikkagi välistööjõud, kes rabab kohusetundlikult 11-tunniseid tööpäevi teha. Näiteks Ukrainas oli keskmine palk 2018. aastal 330 eurot, nii et Eesti palk võib ihaldusväärne tunduda küll.