Helir-Valdor Seeder on ka varem mänginud teise pensionisamba kaotamise ideega, kuid siiani pole ta erakonna selget tuge sellele saanud. Nüüd lubab Seeder, et pensioni teise samba temaatikast saab Isamaa valimisprogrammi üks keskseid teemasid.

"See on kindlasti teema, mida me oma valimisprogrammis käsitleme. Praegu meil käivad veel erakonnasisesed arutelud ja kui me detsembriks oma programmi oleme kokku saanud, siis kindlasti leiab pensionisüsteemi ümber korraldamine selles kajastamist," kinnitas Seeder ERR-ile.

Teise samba vabatahtlikuks muutmist nimetas Seeder üleminekuperioodiks selle täieliku kaotamiseni.

"Suur osa Eesti poliitikutest, pankadest ja finantsvahendusasutustest ei ole veel valmis selleks sammuks, et pensioni teine sammas kaotada, aga kindlasti peaks lõppeesmärk olema seda teha," sõnas Seeder.

Isamaa esimehe sõnul tõestab nii praktika kui ka tunnistavad üha enam eksperte, et pensioni teine sammas pole mõistlik.

"See on raha põletamine, see on kahjulik tulevastele pensionäridele, kes on olnud kohustuslikus korras sunnitud selle teise sambaga liituma. See on kahjulik tänastele pensionäridele, kus see neli protsenti esimese samba arvelt võetakse. Ja see on kahjulik Eesti majandusele, sest 300 miljonit eurot viiakse lihtsalt Eesti majandusest välja. Selline raha raiskamine tuleb ära lõpetada nii kiiresti kui võimalik," rääkis Seeder.

"Kui selle hind on see, et me teeme seda etapiviisiliselt, kõigepealt läbi vabatahtlikkuse etapi, siis on see kompromiss. Kuigi see on pikem ja vaevalisem tee," lisas Seeder.

Seederi sõnul oleks mõistlik teine sammas vabatahtlikuks muuta kõikidele inimestele, mitte ainult teatud sihtrühmadele.

Seeder rõhutas, et kui teine sammas lõpetatakse või tehakse vabatahtlikuks, siis kindlasti see raha, mis inimesele on kogunenud, jääks sellele inimesele.

Teise samba vabatahtlikuks muutmise ideest rääkis eelmisel reedel "Aktuaalses kaameras" Isamaa peasekretär Priit Sibul, kes sidus sellega ka tulumaksu langetamise.

"Kui me räägime pensionist, siis kui teine sammas on vabatahtlik, siis langeb inimeste tulumaks kaks protsenti," rääkis Sibul.

Seederi sõnul ei pea aga neid kahte teemat üldse omavahel siduma. Ta rääkis, et pärast teise samba lõpetamist või vabatahtlikuks muutmist on võimalikud erinevad valikud.

"Kas me vähendame inimeste maksukoormust ja kas see on siis see tulumaks või hoopis midagi muud - see on üks valikukoht. Või me kulutame selle raha teatud olulisteks pikaajalisteks investeeringuteks või mingisugusteks struktuurseteks muudatusteks. Või panustame demograafiliste protsesside probleemide lahendamisse," lausus Seeder.

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale: esimene sammas ehk riiklik pension, teine sammas ehk kohustuslik kogumispension, kolmas sammas ehk täiendav kogumispension.

Seederi poolt kriitikat saav teine sammas on kohustuslik kõikidele 1983. aastal ja hiljem sündinutele. Teise sambaga liitumisel suunatakse iga kuu kaks protsenti inimese brutopalgast isiklikule pensionikontole. Riik lisab sellele neli protsenti. Sellest kujuneb igakuine kuue-protsendiline kogumispensioni makse.