Perlingu sõnul on prokuratuur seadnud eesmärkideks korduvkuritegevuse vähendamisne, koostöö oma ala parimatega, et kriminaalmenetlused oleksid kiired, samuti kannatanutele toe pakkumine ning neljas strateegiline eesmärk on prokuratuur ise – atraktiivse tööandjana. 

"Kolm märksõna, millest prokuratuur lähtub korduvkuritegevuse vältimisel on õiged sihid, pidev ja erinevatel tasanditel toimuv prioritiseerimine ning personaliseeritus," märkis Perling.

Perlingu sõnul sõltub kuritegevusevastase võitluse tulemus prokuratuuri valitud vahenditest ja sellest, kas prokuratuur tegeleb õigete asjade ning valdkondadega.

"Meie valikud väljenduvad inimeste turvatundes ja usaldusest õigussüsteemi. Ühiste eesmärkide seadmine ja igapäevane koostöö uurimisasutustega sihtmärkide ning tegevuste osas on toonud häid tulemusi. Oleme saatnud kurjategijatele sõnumi, et "puutumatuid" ei ole," tõdes ta.

"Prokurörid on 2018. aastal õigusemõistmiseks kohtu ette saatnud nii kuritegelikke ühendusi, kelle tegevus on jõudnud aastatega juba peaaegu legaalsesse ärisse, riigireetureid, pedofiile, kelle tegevuse kirjeldamine ei kannata sõnades siinkohal väljendamist, tapjaid, kelle tabamine on olnud kui eriti keerulise tõsielu pusle lahendamine. Need näited räägivad uurimisasutuste ja prokuröride suurepärasest koostööst, prokuröride "pardal olemisest" ja strateegilisest kaasamõtlemisest," ütles Perling.

Perlingu kinnitusel on läbi viidud menetlused, olgu selleks organiseeritud kuritegevus, korruptsioon või raske narkokuritegevus, vaieldamatult avaldanud mõju sellele kuriteoliigile.

"Kui peidetud kuritegevuse puhul on mõju suurim just siis, kui sihtmärgid ja valdkonnad on õigesti valitud, siis tavakuritegevuse puhul on mõju puhul oluliseks nii menetluskiirus, menetluse läbiviimise optimaalsus kui ka prokuröri poolt kohtusaalis küsitud karistus," ütles ta.

2018. aastal registreeriti 27 000 kuritegu ning lõplik menetlusotsus võeti vastu enam kui 10 000 inimese osas, vara toodi menetlustega tagasi 5,3 miljoni euro ulatuses.