Kirikud tahavad, et maksumaksja rahastaks senisest enam sakraalehitiste renoveerimist
Eesti Kirikute Nõukogu esitas parteidele oma ettepanekud erakondade valimisprogrammide koostamiseks. Nõukogu tahab, et maksumaksja rahastaks senisest enam sakraalehitiste renoveerimist.
Selle aastaga lõpeb kultuuriminister Indrek Saare (SDE) kinnitatud riiklik pühakodade säilimise programm, mis algas 2014. aastal. Kirikute nõukogu hinnangul võiks riik abistada jätkuvalt sakraalhoonete remontimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kultuuriminister Indrek Saar tõdes, et järgmisel aastal saab muinsuskaitse valdkond riigilt senisest rohkem raha.
"Sellesse valdkonda tuleb regulaarse toetusena tegelikult praktiliselt kahekordne kasv. Lisaks sellele, muidugi kõik need, mis on olnud ühekordsed investeeringutoetused," kinnitas minister.
Kirikute nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus ütles, et kuigi valdkond saab tervikuna suuremat toetust, pole veel selge, kui palju saavad ajaloolised pühakojad.
"Kirikud on esitanud oma taotlused. Kui selgub, kui palju taotlusi saab rahuldatud, siis me saame alles rääkida, kas vahendeid tuli juurde või mitte," ütles Leinus.
Keskerakonda kuuluva riigihalduse ministri Janek Mäggi hinnangul tuleks leida need sakraalhooned, mille seis on väga kehv.
"Ma arvan, et analüüsi tulemus peaks olema see, mille järgi saaks otsustada, kui palju raha oleks hädavajalik paigutada. Loomulikult, kõike me ei suuda korraga teha, aga need hädavajalikud asjad tuleks kohe korda teha," rääkis Mäggi.
Selleks, et sakraalhoonete remonti toetada annetustega, pakub kirikute nõukogu välja idee, et maksumaksjal oleks õigus kanda osa, näiteks üks protsent oma tulumaksust valitsusvälisele organisatsioonile või jagada see näiteks kolme MTÜ vahel.
"Selline võimalus võiks olla, et inimesi kaasta rohkem annetusprotsessi, sest mitte ainult kirikud ei vaja annetajaid, vaid on ka palju teisi organisatsioone, kes vajavad toetust, et oma projekte ellu viia," selgitas Leinus.
Kultuuriminister meenutas, et sellisest võimalusest on aastate eest küll juttu olnud, kuid poliitilist üksmeelt ei leitud. Tema hinnangul on aeg hakata arutama seda, kuidas teha annetamine lihtsaks ja soodsaks.
"Sellest oleme meie kultuuriministeeriumi poolt vaadates alati huvitatud," kinnitas Saar.
Kokku esitas kirikute nõukogu erakondadele üheksa ettepanekut.
Toimetaja: Merili Nael